Juba järgmisel aastal võib kauplustest osta tootemärgiga Eelista Hiiumaist varustatud piima, piimatooteid ja köögivilja. Esimestena Eestis hakatakse ökoloogiliselt puhtas keskkonnas valminud mahepõllumajandustoodetele andma spetsiaalset tootemärki, ütles Hiiumaa Talupidajate Liidu esimees Viktor Rõbtshenko.
Suuremate tootmiskulude tõttu ei suuda Hiiumaa talunik konkureerida mandri põllumajandustootjatega. Samal ajal on tulemused Hiiumaa väheviljakatel põldudel Eesti keskmisest tunduvalt tagasihoidlikumad, märkis Rõbtshenko. Piimatoodang lehma kohta oli 2746 kg (Eestis keskmine 3588 kg), teravilja keskmine saagikus 1220 kg hektarilt (Eestis keskmiselt 1618 kg). Seetõttu ongi Hiiumaa Talupidajate Liit alustanud Hiiumaa tootemärgi projektiga, mis aitab ära kasutada Hiiumaa peamist eelist - puhast looduskeskkonda.
Tootemärgi juurutamine on kavandatud kolmes etapis. Sel aastal ilmuvad mahepõllumajanduse reeglite järgi kasvatatud tooted Hiiumaa kauplustesse, järgmisel aastal luuakse neile turustusvõrk juba mandril. ülejärgmisel aastal loodetakse Hiiumaa tootemärk seostada Euroopa ühenduse normatiividega.
Märki hakkab välja andma Hiiumaa Talupidajate Liit. Eelista Hiiumaist kaubamärgi omanikuks saavad vaid talunikud, kelle tooted ning nende kasvatustingimused on eelnevalt kontrollitud.
Kaubamärgi reklaamikampaania ajalehtedes ja televisioonis kujuneb üpris kulukaks, märkis Rõbtshenko. Loodetavasti toetavad Hiiumaa tootemärki Hiiu maavalitsus, Hiiumaa Biosfääri kaitseala, põllumajandusministeerium jt.
Tulevikus, kui projekt edukalt käivitub, loodab Talupidajate Liit märgi väljaandmisele tehtavad kulutused katta märgi müügiga, kas teatud protsendiga müügituludest või kindla tasuga märgi kasutamise õiguse väljaandmisel. Kaubamärk tutvustab ju Hiiumaad kui puhast elu- ja turismipiirkonda tervikuna ning propageerib Eestis Euroopas järjest populaarsemaks muutuvaid mahepõllumajanduse ideid, ütles Rõbtshenko.
Traditsiooniline põllupidamine pole Hiiumaal rentaabel. Piimatootmine muutub taastootvaks ning investeerimisvõimalusi pakkuvaks alles 40 pealises farmis toodanguga 5000 kg piima aastas lehma kohta. Hiiumaal tervikuna oli taludes keskmiselt 1,8 lüpsilehma. Seetõttu on saarel tekkinud terav vajadus alternatiivsete tegevuste järele - metsandus, kalandus, maitse- ja ravimtaimede kasvatamine, mesindus jm.
Teatud ostjaskonna hulgas oleks ökoloogiliselt puhastel põllumajandustoodetel kindlasti turgu, ehkki Eestis pole selised tooted veel eriti levinud, arvas Maksimarketi kaubandusdirektor Ain Taube. "Ma ei oska hinnata, kui suur oleks ökotoodete turg, kuid teatud hulk inimesi oleks kindlasti valmis neid ostma," nentis ta. "Olen näinud, kuidas mahepõllumajandustoodete kampaaniat korraldatakse näiteks Taanis - nad erinevad nii oma pakendilt kui värvilt tavapärasest puu- ja köögiviljast. Ka müügisaalis on ökotoodetel teistest kaupadest erinev reklaam, oma "roheline" stiil", ütles Taube."
"Kindlasti on mahepõllumajandustoodetel Eestis turgu, mida aeg edasi, seda rohkem", arvas ka Tallinna Kaubamaja kaubandusdirektor Ants Vasar. Kui Hiiumaa talupidajad suudavad tagada kaupluste häireteta varustamise - ikkagi "meretagune asi" - pole ökotoodete turustamisega probleeme, nentis ta.
KAIRE KENK
