On reede. Tsemenditolmuga kaetud väikeses Kunda sadamalinnas on sombune talveilm, kuid ka suur pidupäev. Eesti suurim välisinvesteering, Kunda haavapuitmassitehas saab nurgakivi.

Samal ajal kui linnapea, peaminister ja uue tehase omanikud rõõmsalt veiniklaase kokku löövad ning head ja paremat suupistet maitsevad, seisab töötu Arno koduõuel ning vaatab, kuidas ta kasulaps koeraga mängib. Tema krundilt on uue tehase ehitusplatsini mõnisada meetrit. Koppade mürin on sama hästi kosta kui suvel tirtsusirin.

“Olen selle ehitise suhtes vist üks leebemini meelestatud kundalasi. Mul on ükskõik,” alustab Arno juttu. 4000 elanikuga linnas, kust paljud käivad eemal Rakveres, Haljalas ja mujalgi tööl ning kus ametlik tööpuuduse määr on ligi 5 protsenti, jätkub Arnole tööd vaid suvisel ajal. “Muidugi oleks hea siin kodu lähedal uues tehases töötada, kuid siia ju ei võeta,” märgib ta ehitusplatsile pilku heites.

Nurgakivi üritusel leiab korduvalt kõlapinda fakt, et tehases saab tööd 60–70 inimest, neist eelistatumas seisus on kohalikud. Arno ei saa selles jutust sotti.

“Minu teada töötavad siin küll vaid Tallinna inimesed. Tõsi, kaks Kundast pärit valvurit on küll ametis,” räägib ta.

Kuigi tehasel on olemas vajalikud keskkonnaload, kardavad kohalikud siiani põhjavee reostust. “Lehest lugesin – alguses oli juttu, et siia ei tule mingit tehast. Inimesed ei suhtu sellesse hästi,” ütleb Arno.

Poes käivad võõrad

Kunda toidupoe müüja Heli räägib, et kohalikud lootsid uue tehasega rohkem töökohti. Sai ju selle rajamiseks maha võetud palju väärt metsa. Tehas paikneb kokku 80 hektaril, millest pool on ehituse all, teine pool aga kaitse all. Ja poes käivad viimasel ajal ka ainult võõrad mehed – ehitajad Tallinnast, valgekraed jt.

Tehas alustab tööd 2006. aasta alguses, kui külmad talved ehitustegevust ei sega. Betooni sai peidetud nurgakivi silinder, milles värske Eesti Päevaleht.

Fakte Kunda puitmassitehasest

•• Maksumus 2,5 miljardit krooni, omanikud Norra firma Larvik Cell, Austria Heinzel Group ja EBRD (kõigil ligi kolmandik aktsiatest).

••Tehas käivitub aprillis 2006. Esimeses faasis toodetakse 140 000 tonni puidumassi (toormaterjal paberitootmises) aastas. Maksimaalne tootmisvõimsus on ligi 180 000 tonni. Toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks Beneluxi riikidesse, Saksamaale, Prantsusmaale, Hiinasse jm. Tooraine (maksimaalselt 450 000 m3 puitu) saadakse ligi poole ulatuses Eestist, ülejäänud imporditakse lähiriikidest.

••Tehases saab tööd 60–70 inimest, koos allhankijatega on tehasega seotud kokku ligi 400 inimest ja kümneid firmasid.

**Tehase rajamise idee autor on norralane Roar Paulsrud (Larvik Cell, Rebruki, Nor-Est Woodi omanik). Tehase tegevjuht on Silvesteri ja Stora Enso taustaga Margus Kohava.

••Tehase ehituse peatöövõtja on Saksa kontsern RWE Industrie-Lösungen (annetas 10 000 kr Kunda lasteaiale), alltöövõtjad on Merko Ehitus, FKSM jt.