Hiinlased teevad Eesti haavapuust WC-paberit
Kuna külalisi on käinud olukorraga tutvumas parasjagu, võib administratsiooni juht ja finantsdirektor, 32-aastane Riia Ratnik, une pealt ette vuristada kirjelduse tootmise käigust, numbrid tehase tootmisvõimsusest, elektri- ja toormevajadusest. Kaksteist aastat Münchenis elanud, seal 1999. aastal ülikooli lõpetanud ja Webastos finantskoordinaatorina töötanud Ratnik kutsuti Kundasse 2004. aasta augusti algul ja kuna noore naise peas oli selleks ajaks idanenud mõte Eestisse tagasi tulla, siis pakkumine sobis. ?8-17 kestev tööpäev?! Selleks on teine amet,? tunnistab ta.
Tehase sünni juures
Kõige raskem oli tööliste otsimine, kuna vaba tööjõudu oli raske leida. Kõik, kes olid ripakil, lasksid end ehitusse üle osta. 60 inimese kohale tuli tahtjaid 200, Kundast sai palgale kümmekond, ülejäänud on Lääne-Virumaalt. 78 inimest töötab viies vahetuses. Tegelikult annab tehas tööd veel vähemalt 300 inimesele, sest Estonian Cell ostab sisse kõik teenused.
Tehasesse juhi leidmine võttis aga tunduvalt kauem aega. ?Mind otsiti hästi kaua,? ütleb Margus Kohava. Enne Kundat oli ta maailma ühe suurema metsatööstusfirma StoraEnso Timberi arendusjuht, kelle ülesandeks oli edendada saetööstust Lätis. Kunagi mõlgutas ka Kohava koos kolleegidega haavapuitmassitehase mõtet, seega oli ta töö pakkumise ajaks selleks sisemiselt küps. Ja uue tehase sünni juures on huvitav olla.
Tehnoloogia
Esialgu Türile ja Kehrasse plaanitud projektid jäid katki. Kohava tunnistab, et Türile oleks 2,4 miljardit krooni maksma läinud tehas paremini passinud just soodsama asukoha poolest.
Ratnik arvas tootmise väga lihtsa olevat. Midagi keerulist selles ju pealtnäha polegi ? haavapuu kooritakse ja siis hakitakse; pärast hakke pesu toimub selle immutamine kerges kemikaalide lahuses, siis ootab veski ja pleegitamine vesinikperoksiidiga.
Standardist väljas olevad kiud eemaldatakse ja kui eelpleegituses pole saadud õiget heledust, toimub järelpleegitamine. Siis pressitakse massist välja 40% niiskust. Ja lõpuks läheb kogu mass kuivatitesse, mis aastas kasutavad 13 miljonit kuupmeetrit maagaasi. Lõpuks pressitakse haavapuitmass 220 kilosteks tükkideks ja pakitakse.
Kui tahetakse puidumassi kartongi tegemiseks, piisab ühekordsest jahvatamisest. Ajalehepaberi või siis tualettpaberi saamiseks peab hake läbi käima ka teisest veskist. Tehase energiakulukama tootmisosa moodustavadki kaks 34-megavatise elektrimootoriga veskit. Täisvõimsusel tehas hakkab neelama keskmiselt 200 GWh ehk 3-5 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest ja Estonian Cellist saab Eesti suurim elektritarbija. Praegu hoiab esikohta Nitrofert. Kuivatid vajavad aga töötamiseks 13 miljonit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Tehasest on autotäied pressitud puitmassi sõitnud juba Saksamaale, Sloveeniasse ja Hiinasse. ?Hiina on selline kõikesööja turg,? kiidab Margus Kohava. Näiteks kasutavad hiinlased eestlaste toodangut kempsupaberi valmistamiseks. Selleks, et toodang vastaks Kesk-Euroopa paberitehaste nõudmistele, läheb veel kolm kuni viis kuud.
Estonian Cell
?? Täisvõimsusel kasutab tehas aastas 380 000 tihumeetrit haavapuud, aastakäive 800 miljonit krooni.
?? Kunda jõest võetava vee kulu on 2,3 miljonit kuupmeetrit vett aastas.
?? Puhastatud heitvete toru juhitakse merre väljaspool Kunda lahte Letipea ja Ulluneeme vahelisel alal, kuni 1500 m kaugusele kaldast ja 8-15 m sügavusele.
?? Ettevõtte omanikud on Austria kontsern Heinzel Group, Norra tselluloositööstus Larvik Cell ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
?? Riigimetsa Majandamise Keskusega on tehasel sõlmitud kümneaastane leping 140 000 tihumeetri haavapuidu tarnimiseks igal aastal, teiseks tarnijaks on tehase omanikele kuuluv Nor-Est Wood.
