Hilisemad loomatoetused panevad põllumehed pankasid nuumama


Hilisemad loomatoetused panevad põllumehed pankasid nuumama
Lehmad laudasFoto: Ilmar Saabas

Kui tavapäraselt said põllumehed loomatoetused kätte jaanipäeva paiku, siis sel aastal laekuvad toetused loomakasvatajate pangakontodele detsembris. Nii mõnelegi tootjale valmistab asjade selline käik pettumust ja muudab elu keeruliseks.

Sel aastal tehnikapargi uuendamiseks investeeringut plaaniv Saare Saba ja Sarved OÜ juht Meelis Sepp ütles, et tema läheb praegu hoiulaenu ühistusse asju arutama. "See jutt toetuse venimise kohta tuli ju alles pooles jaanuaris, aga mul olid juba jaanuari alguses tehtud lepingud selle arvestusega, et suured rahad liiguvad," märkis Sepp, kes peab nüüd hakkama pankadega läbi rääkima ja kokkulepitud asju ringi mängima, kirjutab Saarte Hääl.

Valjala POÜ juht Liilia Eensaar kurtis, et toetuste väljamaksmine aasta lõpus annab end valusalt tunda söödavarumise perioodil ja sellele järgneval viljakoristuse ajal. "Ma ei kujuta ette, kuidas ma saan endale muretseda kütte ja kile, et söödavarumisega ühele poole saada," ütles Eensaar. "Tuleb tõsiselt mõelda, millised firmad annavad sulle maksetingimused detsembrikuuni."

Samas toob maksmisega venitamine kaasa viivised, mis on täiendav kulu, rääkis Eensaar. "Kõige kurvem on veel see pool, et toetusi ka vähendatakse," lisas Valjala ühistu juht, viidates asjaolule, et sel aastal peavad põllumehed, kellele makstavate otsetoetuste summa ületab 5000 euro piiri, arvestama seda piiri ületava osa vähenemisega 10% võrra.

Orissaare vilja- ja juurviljakasvataja Aarne Põri ütles, et viljakasvatajad on sellega harjunud, et kevadel neile toetusi ei maksta. Kaudselt puudutab toetuste väljamaksmise nihutamine aasta lõppu kindlasti ka viljakasvatajaid, eriti seemneviljakasvatajaid. "Kui ostja on piimatootja, kes tavaliselt on selle kauba toetuseraha eest välja ostnud, siis tänase päeva seisuga jääb see tehing ootama kas kevadkülvi laenuraha või nii, kuidas keegi kokku lepib," rääkis Põri.

Möödunud aastal esimese talunikuna robotlauda valmis ehitanud Orissaare talunik Toomas Haamer ütles, et loomatoetuste väljamaksmine aasta lõpus mõjutab tema majandustegevust kindlasti, kuid sellega tuleb leppida. "Pean niimoodi kombineerima ja sättima, et ma välja tulen, ei tohi alla anda," sõnas talunik.

PÜ Ranna Agro juht Enn Kosletski liigitas loomatoetuste väljamaksmisega seotud muudatused paratamatuse alla. "Kui Brüsselist käsud tulevad, siis peab Eesti vabariik selle järgi tantsima. Toetuste maksmise ajakava on ennegi nihutatud ja kõik on üle elatud, põllumees on viimane lüli, see peab kõik vastu võtma," märkis Kosletski.

Hekva OÜ juht Mati Mägi arvas, et suure laenukoormusega tootjatel läheb mingil ajal raskeks, kuid Hekva pole pikaajalisi laenusid võtnud ja pääseb kergelt.

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt saatis põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ettepanekud põllumeeste konkurentsivõime parandamiseks tulevikus.

Kuna Euroopa Liit on asunud uutes liikmesriikides otsetoetusi vähendama (10% võrra vähendatakse üle 5000 euro jäävat osa), siis on üks võimalus seda ebavõrdsust tasandada tööjõukulude (palk ja maksud) mahaarvamine vähendamisele kuuluvast toetusest. Iseenesest on Euroopa Komisjon plaaninud sellist põhimõtet rakendada 2014. aastast, kuid põllumajandusministeerium peaks taotlema õigust rakendada seda skeemi ka 2012. ja 2013. aastaks.

Sel aastal on riigieelarves täiendavateks otsetoetusteks põllumajandustootjatele ette nähtud 33 mln €, mis koos EL-i poolse maksega moodustab 125 mln €. Alates 2013. a ei ole täiendavaid siseriiklikke otsetoetusi (top-up) enam ette nähtud ning jääb vaid EL-i poolne makse 101,2 mln €. Seega väheneb otsetoetuste kogumaht 23,8 mln € võrra.

Käesoleva aasta otsetoetuste tase saavutatakse uuesti alles 2016. aastal. Arvestades suuri erinevusi konkurentsitingimustes, teeb põllumeeste keskliit ettepaneku tasandada sellel perioodil otsetoetuse langus siseriikliku täiendava otsetoetusega (top-up). Selleks peaks põllumajandusministeerium taotlema Euroopa Komisjonilt luba maksta siseriiklikku täiendavat otsetoetust aastatel 2013-2015 kokku 47,5 mln eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare