Eesti Ehitus hakkab lähiajal peatöövõtjana ehitama seni nimetule poolsaarele kuut korterelamut, hüpermarketit projekteeritakse, ütles Teder. Ukrainas investeerib seni kaubanduskinnisvara arendanud Teder esmakordselt elamuehitusse. Samuti ostis Teder poolsaare lähedal magalarajoonis krundi hüpermarketi ehitamiseks. Lisaks plaanib Teder Ukrainasse tüüpprojekti järgi büroohoonete ehitamist.

Rohelise Linna nime kandvat ettevõtet, mis arendab esmajärjekorras välja 230 000-ruutmeetrise arenduspinnaga poolsaare, juhitakse Tallinnast City Plaza kõrghoonest. Kiievis töötab Ühendatud Kapitalile kümme inimest ettevõttes, mis osteti koos kinnisvaraprojektiga.

?Oleme Eestis hakanud kinnisvarast välja minema ja objekte maha müüma, mistõttu tuleb inimestele leida uut motivatsiooni,? rääkis Teder. ?Alates tänavuse aasta maikuust on Ukraina meie uus armastus.?

Tänaseks Skandinaavia ja Venemaa pankadelt kinnisvaraarenduseks ligi kahe miljardi krooni suuruse summa laenanud Teder kasutab Ukraina turule sisenemiseks riigi kesist krediidireitingut, mis vähendab konkurentsi Kiievi kinnisvaraturul. ?Madala krediidireitingu tõttu napib Ukrainas pikaajalist raha, mistõttu kõik korterid müüakse maha juba siis, kui hakkad vundamenti ehitama,? rääkis Teder.

Kiievis on 2,6 miljonit elanikku. Tederi poolt arendatavate hüpermarketite teeninduspiirkonnas elab 300 000 inimest.

Eelmisel nädalal kohtus Teder ka Harkovi linnapeaga, et rajada kaubanduspind rajooni, kus elab 500 000 elanikku.

Tähelend Hanschmidti toel

Tänavu teenis Hillar Teder üksinda nelja kunstimuuseumi ehitamiseks piisava summa äridega, milleks Ain Hanschmidt majanduskriisi haripunktil talle Ühispangast raha laenas.

Teder lõi tänavu Eesti ärikogukonna tummaks, kui teenis isiklikult kahe ettevõtte müügiga ligi kolm miljardit krooni. Ta müüs Soome ettevõttele Citycon oma osaluse Rocca al Mare kaubanduskeskuses ning Coca-Colale Venemaa ühe juhtiva mahlatootja Multon.

Mõlema projektiga alustas ta majanduskriisi ajal, kui pankade rahakraanid Eestis tilgatuks kuivasid ja välisinvestorid Venemaalt ummisjalu pagesid.

Suur kaubanduskett

Teder töötab riskikapitalistina, kes otsib turult üles kriitilises seisus, kuid kõige suurema kasvupotentsiaaliga projektid ja paneb need endale tulu teenima.

Tederile ja tema äripartneritele Dmitri Troitskile ning Dmitri KorzŠevile kuulub Peterburis neli, Krasnodaris kaks hüpermarketit ning kaubanduskeskused veel kolmes Venemaa miljonilinnas. Kahe aasta pärast kasvab Tederile kuuluvate hüpermarketite arv Venemaal 25-ni. Samuti alustas ta kahe kaubanduskeskuse planeerimist Ukraina pealinnas Kiievis.

Hansapank ja Ühispank ning Venemaa suurim pank Sberbank laenasid talle kinnisvaraarenduseks ligi kaks miljardit krooni. Kogu Venemaa ja Ukraina ettevõtmise maksumus ehitushindade järgi ületab hinnanguliselt kuut miljardit krooni.

Eesti kõige skandaalsema tehingu Eesti Raudtee erastamise hinnaks neli aastat tagasi oli üks miljard krooni, ning selles lõi kaasa suur osa Eesti ärieliidist.

?? Milliste tunnetega vaatate, kui ühte teie paremat äripartnerit, Ühispanga endist juhti Ain Hanschmidti tuuakse praegu halva ärieetika võrdkujuks?

Vaatan imestusega, kuidas Hanschmidti sakutatakse. Hanschmidtil on ettenägelikkust ja elutarkust. Ta on rohkem elutark kommersant kui pangandusspetsialist.

Mina küll ei üllatunud, et ta on Hansatee aktsionär. Mõtlesin kogu aeg, et see ettevõte on tal Enn Pandiga kahe peale.

?? Kas teid ei pahandanud, et Hanschmidt sai suure laevafirma osanikuks justkui oma ametipositsiooni kasutades?

See polnud nii, et Hanschmidt haaras aktsiad vargsi endale. Tollel ajal võis igaüks osta veerandi Hansateest.

Ühispank omas 75 miljoni krooni eest aktsiaid. Rootslastest omanikud avaldasid survet, et müüdagu aktsiad skandinaavlastele maha.

Kui oleks ostnud rootslased või soomlased, siis oleks see ettevõte võib-olla pandud kinni nagu tubakavabrik, et konkurents ei kahjustaks skandinaavlaste mõnusat elu. Hanschmidti seisukoht oli, et skandinaavlased pakuvad liiga vähe. Lõpuks anti Hansateele laen, millega mehed ise ostsid selle osaluse välja.

?? Miks ei andnud Hansapank Rocca al Mare keskuse ehitamiseks raha?

Hansapank ei ütelnud Rocca Al Mare kohta midagi halba. Aivar Rehe oli tollal seal riskijuht, kes ütles, et see on turul parim projekt. Kuid nendel vist oli kinnisvaraportfell täis.

?? Ühispangaga läks libedalt?

Kui sügisel 1997 algas pangakriis, tulid Rocca Al Mare ehitamisel rasked ajad. Ühispank lubas algul raha kümne protsendiga, kuid tõstis intressi 14 peale.

?? Kuidas jäite pinnale Multoni mahlatehasega, mille asutasite Venemaal just rublakriisi ajal?

Kui ühel päeval maksis pakk mahla kuus rubla ja järgmisel päeval 20, siis inimestel ei jätkunud selleks enam raha. Selleks, et pangale maksta, pidime müüma miljon liitrit kuus, aga nii palju me ei suutnud.

Ühispangas oli tohutu paanika muude laenude pärast ja meiegi projekt sattus löögi alla. Paljud väitsid, et Multon tuleb Soome Marli tehasele kiiresti maha müüa. Kuid Hanschmidt ütles, et pole õige pressida ettevõtet, kui see on raskustes, sest nii ei saa õiglast hinda.

Seadmete tarnija Tetrapak soovitas, et kriisi ajal tuleb teha üks hästi odav mahl. Tegime kehvema kvaliteedi ja väiksema kogusega kontsentraadist lihtsas sigri-migri mustriga pakendis mahla Dobrõi. Tuli väga edukas toode, mis maitseb hästi. Hiljem selgus, et tegemist oli Ühispanga läbi aegade ühe asjalikuma laenuga.

?? Kuidas kasvas panga-kliendi suhe üle koostööks?

Hanschmidt tahtis väga Venemaale minna, sest kui seal majandus kasvab, leiad lõputult inimesi, kellele raha laenata.

Tegime koos Hanschmidtiga Venemaale Ühisliisingu, kus Ühendatud Kapitalil oli 25-protsendiline osalus. Meie vajasime usaldavat finantsasutust. Tema andis endale aru, et üksi minnes võib viletsalt lõpetada. Venemaal kiputakse ikka välismaalasi ?kottima?.

?? Kui ostsite tänavu osaluse Peterburi pangas, kas võib juhtuda, et Ain Hanschmidti nimi kerkib esile selle nõukogu liikmena?

Pean seda küll vähetõenäoliseks. Praegu on aktsionäridel ülesanne leida kogemustega ja usaldusväärset juhtkonda, et sinna saaks tõsised inimesed, mitte mingi küpsistesööjate seltskond. Tahame, et Peterburi pank laieneks, ühineks teiste pankadega ja läheks lõpuks ka börsile. Võiks tekkida selle regiooni kõige suurem pank.

?? Mis muutis teid Sankt-Peterburgi pangale huvitavateks partneriteks?

Panga huvi on selles, et omada häid ja suuri ärikliente, kellele laenata. Teine huvi on eraisikud, hüpoteek ja tarbimiskrediit. O?Key väljastas Peterburis ligi 300 000 kliendikaarti ja see arv kasvab. Suudaksime ka oma kaupluste baasil arendada panga jaevõrku. Igas kaupluses käib 10 000 klienti päevas.

?? Kuidas olete üles ehitanud oma ettevõtete äriskeemi Venemaal?

Mina võiks oma ettevõtete skeemi teile välja joonistada, kuid töötan koos venelastega, kes ei ole väga head joonistajad. Nad ütlevad, et ärikeskkond pole turvaline ja röövitakse lapsi.

Investeerime Venemaale läbi firmade, mis on registreeritud Inglismaal ja Luksemburgis. Kuna rahad on suured, siis meie arvates pole nendes riikides võimalust, et ühel päeval võib mingi kohtunik sinu varad mingi suvalise ja alusetu kaebuse peale arestida.

Hillar Tederi äripartnerid

?? Teder jagab oma tänastes ettevõtmistes osalust Peterburi ettevõtjate Dmitri Kor?evi ja Dmitri Troitskiga. Venemaa ajakiri Finans ja nädalaleht Predprinimatel Peterburga koostasid tänavu ligi 80 inimesest koosneva miljardäride edetabeli. Tederi äripartnerid asuvad edetabelis 12. ja 13. kohal, omades kumbki ligi 13 miljardi krooni suurust varandust. Seni varjus tegutsenud mehed tõi Peterburis avalikkuse tähelepanu alla Multoni mahlatehase müük Coca-Colale rohkem kui kuue miljardi krooni väärtuses, millest kolmandik kuulus Tederile.

?? Tederi sõnul on tema partnerid seotud ka laevandusäriga ning huvituvad Peterburi-Tallinna laevaliini avamisest. Peterburi ajakirjanikele kujutavad Kor?ev ja Troitski mõistatust.

Hillar Tederi ärid Venemaal

?? Teder ehitab Venemaa miljonilinnadesse O?Key kaubamärgi all hüpermarketite ketti. Venelased tunnistavad, et Peterburis alguse saanud ettevõtmine tõi nende turule esimese läänelikult üles ehitatud ja toimiva kaubanduskeskuse.

?? Teder õpetas Venemaa projekteerijad, kuid ka ärijuhid välja Eestisse soomlaste poolt toodud hüpermarketite kogemuse põhjal. Ta kasutas selleks nii Eesti kui ka Suurbritannia asjatundjate abi.

?? Praegu arendab Teder kaubanduskinnisvara seitsmes Venemaa linnas ja talle kuulub koos äripartneritega üheksa hüpermarketit, mille arv järgneva paari aasta jooksul kolmekordistub.

Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikule, Peterburi kubernerile Valentina Matvienkole lähedal seisvast pangast Sankt-Peterburg ostis Teder äripartneritega viiendiku sooviga investeerida pangandusse kui Venemaal praegu kõige kiiremini arenevasse majandusharusse.

?? Teder ja tema kaks äripartnerit Dmitri Kor?ev ning Dmitri Troitski investeerisid ilmselt osa Multoni mahlatehase müügiga teenitud dollaritest Moskva lähedale Otšakovski piimatehasesse, kus neile kuulub 48 protsenti aktsiatest.

Kommentaar

Teder teeb vaikselt suuri asju

Jüri Käo, Hillar Tederi äripartner

Hillar on üks väheseid laia plaaniga Eesti ärimehi, kes oma ettevõtluses tõepoolest kasutab endise Nõukogude Liidu asjaajamise tundmist. Meie ülejäänud ainult räägime sellest.

Ta teeb vaikselt tõeliselt suuri asju, mis ei ole Eesti 1,4 miljoni elanikuga turul toimuvaga võrreldavad. Ta läheb sinna, kus mahud on suured ja konkurents väike, millega teenib hästi.

Kõik tema ärid on seotud riskiga, kuid väga kaalutletud ja hästi juhitud riskiga. Sellepärast avavad pangad talle enneolematult suuri krediidiliine, sest tema ettevõtmiste mahtude juures pole laenu suurus probleemiks.