Hansapank
Valitsused ja keskpangad on aastaid võidelnud inflatsiooniga, kuid viimastel kuudel on järjest rohkem kõneaineks saanud deflatsioon ehk hinnataseme langus. Tarbijale meeldiv nähtus võib osutuda majandusele tõsiseks probleemiks. Deflatsiooni võib põhjustada nii ületootmine kui ka tehnoloogia arenguga kaasnev tööviljakuse kasv. Mõlemad on täiesti loomulikud protsessid, kuid praeguseks on eelkõige liigsest pakkumisest tulenev hinnalangus muutunud paljudes riikides äärmiselt ulatuslikuks ning kaasa toonud deflatsiooni.
Viimase aasta jooksul tõsistesse majandusraskustesse sattunud ning valuutasid devalveerinud riikide eksport on muutunud odavamaks. See on seadnud surve alla ka teiste riikide tootjad ja hinnad. Kuna tootmisvõimalused pole võrdväärselt odavnenud, siis tuleb vähendada kasumeid ja tootmist kokku tõmmata. See toob kaasa majanduslanguse, tööpuuduse kasvu, sissetulekute vähenemise ja sotsiaalsed pinged.
Asja teevad keerulisemaks mitmed muudki aspektid: eelnevatest perioodidest säilinud inflatsiooniootus genereerib jätkuvalt palgatõusu nõudmisi, oodatavad madalamad hinnad ning halvenev majandusolukord vähendavad jaekäivet ja nõudlust ning kallinevad võlakohustused, mis pidurdab investeeringuid. Sarnaselt inflatsioonispiraallile eksisteerib ka deflatsioonispiraal ning selle tagajärjed võivad olla süngemadki.
Ka Eestis tuleks hakata rohkem mõtlema deflatsioonile ja selle tagajärgedele – juba paar kuud on langenud ekspordi- ja tootjahinnad ning pole võimatu, et deflatsioonisurve eriti tootjatele muutub üpriski tugevaks.
