Kaubad olid 2018. aasta jaanuariga võrreldes 1,5% ja teenused 4,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 4,0% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.

2018. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase (tõus 8,8 protsenti), mis andis kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda poole andsid 18,1% kallinenud kodudesse jõudnud elekter ja kuuendiku 19,8% kallinenud tahkekütused.

Mootorikütused olid tänavu odavamad kui möödunud aasta jaanuaris. Bensiin oli 5,4% ja diislikütus 3,5% odavam kui mullu. Aastataguse ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud värske köögivili (27%), kartul (25%) ja kaasaostetav valmistoit (14%) ning odavnenud suhkur (20%), värske puuvili (11%) ja munad (11%).

Eelmise aasta kiireim hinnakasv euroalal oli just Eestis. Euroala keskmisega võrreldes kasvasid Eestis hinnad kaks korda kiiremini. Nii Eestis kui ka euroalal tervikuna oli hinnakasvu taga peamiselt toornafta kallinemine: nafta barrelihind maailmaturul tõusis aasta alguse 69 dollarilt oktoobriks üle 80 dollari. Eestis hoogustasid hinnakasvu eelmise aasta alguses jõustunud aktsiisitõusud, aga ka kiire palgakasv.

2019. aastal inflatsioon eeldatavalt aeglustub, seda juba ainuüksi väiksemate aktsiisitõusude tõttu. Eesti Pank prognoosis, et hinnakasv jääb tänavu alla kolme protsendi, eeldusel, et toormehindades ei toimu väga suuri muutusi.