Hinnatõus sünnib vaidluste kaudu

Kui riigikogu kama­luga aktsiise tõstab, kerkivad esimesest juulist taas hinnad.

 Eile riigikogus teisel lugemisel olnud lisaeelarvega seostuvate seaduste arutelu kestis tunde, lahenduseni siiski jõudmata. Rahanduskomisjon sai riigikogult lisaeelarvega seotud muutmis­eelnõule 43 muudatusettepanekut, komisjon koostas 12. Lugemine jätkub täna.

Kui seadus peaks eilsel kujul vastu võetama, tähendaks see, et 1. juulist tõuseb bensiiniaktsiis 10,8 protsenti, diislikütuseaktsiis 12 protsenti. Käibemaksu määr peaks kerkima 20 protsendile. Järgmise aasta algusest lisanduksid kõrgem tubaka- ja alkoholiaktsiis ning kõrgustesse küündivad keskkonnatasud.

Eurot ei ohusta

Kõik see kokku paneks hinnad taas ülesmäge liikuma, tõstes rahandusministeeriumi prog­noosi järgi sel aastal inflatsiooni 1,01 protsendipunkti võrra, järgmisel aastal on oodata 1,09 protsendipunkti võrra kõrgemat hinna­tõusu.

„Praegu räägime siiski pigem hindade langusest,” rääkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, „ja nende otsuste mõjul me sama suurde plussi ei tõuse.”

Tänavu mais langesid hinnad aastatagusega võrreldes 0,3 prot­senti. Nii peaks Eesti ka aktsiisitõusust tuleneva hinna­tõu­suga siiski jääma euroga liitumiseks seatud kriteeriumide piiresse. Nimelt ei tohi eurole ülemineku eeldusena meie inflatsioon olla rohkem kui 1,5 protsendipunkti kõrgem euroala kolme väikseima inflatsiooniga riigi tulemusest.

„Meie eesmärk on inflatsioon alla 1,5 protsendi. Seega, kui ka kõigi kolme edukaima riigi hinnatõusu tase on nulli lähedal, vastaksime ikkagi seatud nõuetele,” teatas Rõivas.

Tema sõnul on aktsiiside ja muude maksumuudatuste mõ­ju kindlasti oluline ja positiivne. „Tuleb lähtuda tervikust. Tegemist on meie usaldusväärsuse küsimusega, mis on selgelt seotud väliskaubanduse ja -investeeringutega,” märkis ta.

Eesti toiduainetetööstuse liidu juht Sirje Potisepp ütles maksutõususid kommenteerides, et kõige ohtlikum on tavakodanikele kütuseaktsiisi tõus, mis mõjutab otseselt ja kohe kõiki lõpphindu. „Logistika kaudu mõ­jub see meie kõigi rahakotile. Ühekroonist hinnatõusu liitrilt on raske lõpphindu tõstmata alla neelata,” sõnas ta.

Samuti pidas Potisepp küsitavaks käibemaksu tõstmist. „See võib loodetud kiire kasu asemel tuua hoopis tagasilööke ja panna Eesti tootjad veelgi raskemasse olukorda.”

Käibemaks ei pruugi kerkida

•• Eilsel riigikogu rahanduskomisjoni arutelul otsustati käibemaksu tõusu 18%-lt 20-le mitte toetada, kuid küsimus läheb ilmselt veel riigikogule otsustada.

•• „Samamoodi jättis komisjon arvestamata või ei toetanud tulumaksutõusu. Need mõjutavad absoluutselt iga töötavat inimest ja neil puudub võimalus maksust kuidagi pääseda,” sõ­nas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.

•• Rahandusministeeriumi hinnangul mõjutaks Eestis tarbijahinnaindeksi enim just käibemaksumäära muutmine. Määra tõstmisel 20%-le oleks mõju hindadele tänavu 1,01 protsendipunkti. Tõusust loobumisel kergitaksid atsiisimaksude muudatused inflatsiooni 0,2%.