Uus seadus kohustab mobiilsidefirmasid mõõtma kõnehindu sekundites, mitte minutites, nagu nad seda siiani on teinud.

2005. aasta andmed näitavad, et hispaanlased räägivad mobiiltelefoniga umbes 54,9 miljardit minutit aastas, mis tõi kolmele suuremale mobiilsideoperaatorile sisse ligi 9,3 miljardit eurot. Nendest 54,9 miljardist minutist on 7,1 miljardit aga nn tühjad minutid ehk ümardatud kõneaeg. Kõneaja ümardamine on “pisikene arvestus”, mis andis 2005. aastal Hispaania kolmele peamisele mobiilifirmale kokku 1,2 miljardit eurot lisaks. See on lisaraha sekundite eest, mille ajal inimene mobiiliga tegelikult ei rääkinud, mille eest aga sidefirmale siiski maksma pidi, sest tariifid käisid minutite ja mitte sekundite järgi.

Möödunud aasta detsembris parlamendis vastu võetud seaduse esialgne mõte oli kaitsta tarbijaid ning lõpetada mobiiltelefonifirmade isetegevus, kus kõnehinna tegelik maksumus ümardati vastavalt firma hinnapoliitikale minuti või poole minuti tariifini. Tarbijakaitse ja kliendid olid rahul, et lõpuks saab kord majja löödud ka petlike kõnehindadega mobiilifirmade turul.

Firmade reaktsiooni polnud vaja kaua oodata. Kuu aega enne seaduse jõustumist teatasid kolm suuremat mobiilsideoperaatorit hinnatõusust, sest nagu väitis ajakirjanikele üks anonüümsust soovinud firmajuht: “Hindade ümardamise keeluga kaotavad firmad paraja osa sissetulekust ja see viga kompenseeritakse hinnatõusuga.” Ametlik versioon aga räägib “hundid söönud, lambad terved”-versiooni – et hinnatõusuga ei kaota kliendid ega võida firmad, sest tegemist on “neutraalse vastumeetmega”.

Mobiilifirma ei võida midagi?

Telefonica, Vodafone ja Orange kontrollivad 99% Hispaania turust, kus on üle 40 miljoni kliendi, kes räägivad umbes 47,8 miljardit minutit aastas. Kui 2005. aastal jäi keskmine kõneminuti hind 17 sendi (+ käibemaks) juurde, siis pärast teatatud hinnatõusu kerkib keskmine kõnehind 21 sendi (+ käibemaks) juurde. Lisaks kehtib Hispaanias kõne alustamise tasu, mis tõuseb samuti 25% – 12 sendilt (+ käibemaks) 15 sendini (+ käibemaks). Seega, kui hispaanlased räägivad mobiiltelefoniga sama palju kui 2005. aastal, siis käesoleval aastal panevad sidefirmad taskusse umbes 10,1 miljardit eurot ehk 8 miljonit eurot rohkem kui nn ümardamiste ajajärgul.

Hispaania mobiilside turuliider Telefonica, kelle klientideks on 46% hispaanlastest, on otsustanud erinevate teenuste hindu tõsta kuni 54% ulatuses, talle järgnevad Vodafone 25% ja Orange 20% hinnatõusuga. Tarbijakaitseamet on juba pöördunud valitsuse poole, et uurida firmade võimalikku kokkulepet. Majandusminister Pedro Solbes on teatanud, et kui kaebus osutub õigeks, siis sekkuvad ka õigusjõud.

Suurimad mobiilsidefirmad aga ütlevad stoilise rahuga, et kui hinnad ei sobi, on ka teisi operaatoreid, kelle teenuseid võivad inimesed kasutada. Need teised on 1% turuosaga uued tulijad nagu Yoigo, Carrefour, Happy Movil ja Euskatel, kes hinnatõusust teatanud pole. Veel.

1. märts, mobiilivaba päev

Kliendid on vihased ja internetis levib kulutulena üleskutse, mis kuulutab 1. märtsi mobiilivabaks päevaks. Sel päeval peaks kõnesid tegema vaid äärmisel juhul ehk hädaolukorras. Nii üritatakse teavitada firmade liigkasuvõtmisest ning näidata mobiilsideoperaatoritele, et kliendid pole nende pakutava teenindusega rahul. Välja toodi ka fakt, et tänu virtuaalsetele operaatoritele arvatakse Põhjamaades mobiili kõnehind lähiajal kukkuvat 7–8 sendini minuti eest, ent Hispaania jääb ikkagi kiviaega ehk 20 sendi peale.