HIV takistab maksude alandamist

Sotsiaalminister Marko Pomerants tunnistas riigikogule, et kuna aidsihaigete ravi läheb tulevikus tunduvalt kallimaks, tuleks kaaluda tulumaksu edasisest alandamisest loobumist, sest raha peab jätkuma ka ennetustööks.

Minister tõdes HIVi-levikust aru andes, et riik ei saa lõpmatuseni loota välisabile ning peab lähitulevikus hakkama aidsihaigete ravi ja ennetustöö eest omast taskust maksma, kirjutab Postimees.

Res Publicasse kuuluva ministri sõnul on üheks võimaluseks loobuda maksureformist, mille järgi alaneks üksikisiku tulumaks 2006. aastaks 20 protsendile: “Kevadel, kui hakkame koalitsiooni edasist maksustrateegiat otsustama, tuleb kõigepealt mõelda sellele, mis on hädavajalik, ja alles seejärel sellele, mis on tore.”

Sotsiaalministeeriumi prognooside järgi vajab järgmisel aastal ravi 200 aidsihaiget. Nelja aasta pärast tõuseb see arv tuhande inimeseni, aastane ravikulu ühe haige kohta on 50 000 krooni ehk kokku 50 miljonit, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui kulub tänavu aidsi ennetusele ja ravile.

“Mida rohkem on haigeid, seda vähem jääb riigil raha ennetuseks,” tõdes Pomerants. “Ennetustöö arvelt kokku hoida aga ei saa, sest peale tulevad uued põlvkonnad, kes vajavad selgitustööd.”

Järgmiste aastate rahavajadust prognoosides on ministri sõnul lähtutud ametlikult registreeritud viirusekandjatest, keda on praeguseks üle 4000. “Paremaid numbreid meil võtta ei ole ja kui selgub, et haigeid on kaks korda rohkem, siis tuleb ka ravi kaks korda kallim,” möönis ta.

Merimetsa nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmeri hinnangul on tegelik viirusekandjate arv ametlikust kaks-kolm korda suurem. Ta lisas, et ehkki pärast 2001. aastat on uute HIVi-juhtude arv stabiliseerunud, on see Eesti-suuruse riigi jaoks ikkagi liiga kõrge. Endiselt on nakatunuid enim narkomaanide seas, ent Zilmeri sõnul lisandub üha rohkem sugulisel teel nakatunuid. Seetõttu tuleks praegu teha väga aktiivset ennetustööd.

Zilmeri sõnul ei ole suurim probleem mitte niivõrd inimeste vähene teadlikkus, kuivõrd see, et turvaline käitumine pole tavaks. Muret teeb talle ka HIV-positiivsete rasedate arvu kasv.

Pomerantsi kinnitusel on järgmise aasta ravi- ja ennetuskulud piisavad selleks, et kindlustada praeguseks haigestunute ravi. Samuti tõrjus ta keskfraktsiooni liikmete väite, et 2005. aasta riigieelarves on võrreldes tänavusega vähenenud ennetusprogrammide raha.

Sotsiaalministri kinnitusel kulutab riik aidsiennetuseks ja -raviks tuleval aastal täpselt sama suure summa kui mullu ehk 11 miljonit krooni. Suurim välisabi — 24,5 miljonit krooni — tuleb Global Fundilt.

“Reaalselt pole HIVi ja aidsi ennetusele riigi poolt eraldatav raha vähenenud,” väitis Pomerants. “Eelarvelangus on tingitud sellest, et tänavu oli programmi käivitumise aasta ja seetõttu olid kulud planeeritud suurematena.”