Eesti kardiliidu tegevjuhi Heiki Hõbemäe hinnangul ei ole kardisport perega nädalavahetusel välja minemise ala.

“Tegemist on tippspordi ja võidusõiduga, kus kõik saavad meeldiva äraolemise mõttes kaasa lüüa,” ütles ta.

Hobikart on aga võistluskardist tunduvalt aeglasem, mistõttu saab sellega igaüks sõita. “Eriti soovitan kardisõitu rullnokkadele. Ehk siis tänavatel kihutavad vähem,” ütles Hõbemägi. Algajad tema sõnul naljalt üle poole tunni kardiga sõita ei jõua.

“Kart on kui F1 auto. Ega sellega ka poodi piima järele ei sõida,” ütles ta.

Hinnad alates 50 kroonist

Hobikart arendab kuni 60 km tunnikiirust ning maksab ligi 50 000 krooni.

Hobikardisõitu müüakse 4-10 minuti kaupa hinnaga alates 50 kroonist. Suuremate gruppide, nagu näiteks töökollektiivide või sõpruskondade puhul kehtivad kokkuleppehinnad.

Kardirajaäri on Hõbemäe hinnangul Tallinna-keskne, kuna suhteliselt kõrge piletihind ei luba rada kohalikul tasemel ülal pidada. Nõudlus võidusõiduteenuse järele on tema sõnul elanike majandusliku olukorra peegeldus.

Uuendusena on raja operaatorid hakanud kardisõidule lisaks pakkuma konverentsivõimalusi, majutust, saunamõnusid, kohvikutest rääkimata.

Hobikartidega käivad sõitmas kõik olenemata vanusest ning autojuhtimise kogemustest. Võistluskartide puhul on vanusepiirang seatud umbes 10 aasta juurde, kuna risk läheb muidu liiga suureks.

Kardisõit annab sõidukijuhtimise kogemuse ja autohoidmistunnetuse, mis tuleb Hõbemäe hinnangul kasuks ka enne autokooli astumist. Samuti on võimalus end proovile panna.

“Autoga sõites puudub võimalus teada saada, mis juhtub, kui auto kurvis käest ära läheb,” ütles ta.

“Kardiga võib kurvis välja lennata, kuid midagi hullu ei juhtu.”

Eestis 10-12 kardiklubi

Aktiivselt tegeleb kardispordiga Eestis kardiliidu andmetel umbes 70 huvilist. Aktiivsetel harrastajatel on isiklikud kardid või rendivad nad neid klubidest. Eestis on 10-12 kardiklubi, mille liikmed võistlevad ühe sarja kahes klassis.

Viimsis ühte kardirada opereeriv väikefirma Manorex Extreme OÜ avab juulikuu lõpus ametlikult Eestis ainulaadse rallikardi- ehk pagiraja, kus huvilistel on võimalus kruusarajal mägisemat ja tolmusemat sõitu proovida. Rajal saab korraldada ka ajavõtuga võistlusi.

Reaalselt on keskus juba ligi kuu aega lahti ning seda külastab päevas 35-40 pagihuvilist.

Hektarilisel maatükil paiknev kruusarada läks omanikele raskesti tagasi teenitava investeeringuna maksma ligi 1,4 miljonit krooni ning katet tuleb kord kuus hooldada. Firma hallatav kardirada maksis 900 000 krooni.

Pagikeskuse rajamise idee tekkis rallisportlaste hingega omanikel möödunud aastal. Raja omanike eesmärgiks on taas jalule tõsta pagisõit, mis nõukogude ajal oli väga populaarne, kuid üheksakümnendate alguses hääbus.

Firma juhatuse liikme Mart Meetua sõnul on pagisõit kardisõidust pisut jõulisem. “Siia ei tulda valge ülikonnaga sõitma,” ütles ta. “Siin on mulda ja muda nii, et pärast võistlust vilguvad ainult silmamunad.”

Naistele meeldib Meetua hinnangul pagidega rohkem sõita kui meestele. “Oma autodega ei julge nad nii rallitada.”

Pagi kiirus küündib 75 km/h-ni. Sõiduk on Meetua hinnangul kurvides pagist pisut vähem kuulekas ning tahab külg ees minna. Neli minutit pagisõitu maksab 60-70 krooni, kaheksa minutit 80-100 krooni, olenevalt kellaajast.