Laenumahu kasvu ja kinnisvara hindade kiire tõusu jätkumine Rootsis ja Norras on suuren­danud riske finantsstabiilsusele ja kogu majan­dusele. Pangagruppide finantstugevus on aga suhteliselt hea ning riikide makrofinantsjärele­valve asutused on võtnud lisameetmeid pankade vastupanuvõime suurendamiseks.

„Rootsi ametivõimud on proovinud erinevaid samme astuda, kuid laenude ning kinnisvarahindade kasv jätkub. Neil oleks vaja rohkem teha, sest seni võetud sammudel ei ole olnud mõju," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Põhjamaade majapidamiste suure võlakoormuse tõttu on oht, et majapidamised vähendavad tarbi­mist juhul, kui intressimäärad peaks tõusma ja laenuteenindamise kulud suurenema või kinnis­vara hinnad langema. Tarbimise vähenemine avaldaks mõju ettevõtete tuludele ja laenumak­sevõimele, mis halvendaks pankade laenukva­liteeti. Ettevõtete tulude vähenemine mõjutaks omakorda majapidamiste tulusid, mis võib jällegi avaldada negatiivset mõju laenukvaliteedile.

Rootsi pangagrupid on lisaks haavatavad finants­turgude muutuste suhtes, sest pankade rahasta­mine on suuresti turupõhine. Kui Rootsi majan­duskasv osutub oodatust väiksemaks ja kinnis­vara hinnad langevad või kartus nende arengute tekkimise pärast suureneb, siis võivad turuosa­lised pankadega seotud riskid ümber hinnata. Selle tulemusel võivad tõusta pankade võla­kirjade intressimäärad või muutuda võlakirjade emiteerimine keerulisemaks.

Kuna üle 90% Eestis tegutsevatest pankadest kuulub Põhjamaade suurtesse pangagruppi­desse, mõjutavad emapangagruppide rahas­tamis- ja likviidsusprobleemid ka siinseid pankasid. Emapangagruppide roll Eesti pangan­dussektori finantseerimises on viimastel aastatel küll vähenenud, kuid mõne panga puhul on see endiselt suur. Lisaks juhitakse siinsete pankade likviidsust suurel määral pangagrupi tasandil. Põhjamaade majanduse ja finantssektori nega­tiivsed muutused võivad seega tuntavalt mõju­tada Eestis tegutsevate pankade likviidsust ja rahastamist ning selle kaudu kogu Eesti majan­duse rahastamist.

Teine olulisem risk meie finantsstabiilsusele on see, et Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.