Hoiatus: isehakanud remondimehed koguvad majaelanikelt sularaha
Lasnamäe suure kortermaja infostendile ilmub teade peatselt algavast trepikojaremondist, millesse tuleb elanikel rahaliselt panustada. Teade ei ilmu sinna tühjalt kohalt: äsja oli toimunud ühistu üldkoosolek, kus muude küsimuste seas räägiti sellestki, et kavas on trepikodadele värskenduskuuri teha.
Nii ei üllatu teate peale suurt keegi, välja arvatud ühistu juhatuse esimees. „Ei üllatu” on ilmselt leebelt öeldud: ei tema ega ükski teine ühistu juhatuse liige pole paberit üles riputanud ja mees aimab halvimat. Ta teeb teatest foto ja võtab selle maha. Kahju on aga juba sündinud: paari-kolme korteri vanemaealised elanikud on lahkesti tunkedes ja neoonvestis uksekella helistanud remondimehele raha ka andnud.
Selline lugu tuli täiesti juhuslikult ilmsiks Eesti Korteriühistute Liidu (EKL) Lasnamäel toimunud teabepäeval, kus koostöös politsei- ja piirivalveameti esindajatega räägiti kortermajade turvalisuse teemadel. „Need üle Eesti toimunud infopäevad on väga kasulikud ka meile, sest vestlustes elanikega tulevad ilmsiks uued probleemid ja kuriteo liigid, millest ei meie ega politsei pole teadlikud,” ütleb EKLi juhatuse esimees Andres Jaadla. Libaremondimeeste ukselt uksele käimisest on tema sõnul tulnud teateid veel ka Virumaalt: kelmid helistavad päevasel ajal uksekella, seletades iseäranis vanemaealistele korteriomanikele, et ühistu käsul tuleb kohe maksta mingi summa sularahas.
Murettekitav on kogu selle asja juures seik, et kelmide külaskäigud ei teki tühjalt kohalt. Eriti suurte linnamajade ühistute koosolekutel on palju rahvast ja kuskilt ikka läheb info liikvele, et plaanis on remonti teha vms, seda saladuses hoida ei õnnestu, nendib Jaadla. Ja kohe ilmub mõni nutikas, kes seda ära kasutab.
Kõnealune Lasnamäe ühistu politseid ei teavitanud. Küsimusele, kas üldse on politsei sarnaste juhtumite kohta või pettasaanud ühistutelt avaldusi saanud, politsei- ja piirivalveametist vastust ei tulnud.
Mida siis teha?
„Remondifondi kogumisel ühistus on kindlad reeglid ja niimoodi ukselt uksele raha küsimine ei tule kõne allagi,” ütleb EKÜLi õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Sularaha pole Eestis keelatud, aga tänapäeva maailmas lihtsalt ei aeta enam asju nii, et käiakse ukselt uksele seda kogumas. Mida sellega peale hakata?” Igasugune sularahas arveldamine ka ühistu ja liikmete vahel tekitab asjatuid pingeid. Läbipaistvuse huvides ning et tegevusest jääks maha kirjalik jälg, võiksid ka väikesed ühistud sularahas arveldamise ära unustada, soovitab ta.
Kui nüüd juhtub, et ukse taha ilmub tööriietes rahaküsija, tuleb kohe helistada ühistu esimehele. „Õnneks pole liidule rohkem signaale sellise mustriga pettustest tulnud, kuid valvel peab ikka olema,” sõnab Mardi.
Ta nendib, et on ette tulnud sedagi, et ettevõte võtab ettemaksu ühistult nt renoveerimistööde alustamiseks ja siis lihtsalt kaob. Mardi räägib seitsme aasta tagusest markantsest juhtumist,kus töömehed ühel hommikul enam ei tulnud põhjusel, et olid saanud Soomest hea tööpakkumise. Tellingud jäid püsti ja tööriistad maha.
„Siin on soovitus üks: korralikul ettevõttel on nii palju vahendeid, et ta suudab ilma ettemaksuta tööd alustada,” ütleb Mardi.
