Šveitsi armee varastas Prantsusmaalt vett, esialgu järgnes terav sõnasõda
Šveitsi veevargus võib näida tööõnnetusena, kus sõjalise operatsiooni käigus hangiti vett Šveitsi janus veisekarjadele. Siiski võib kliimamuutus tuua üle maailma ette vägivaldseid konflikte vee pärast.
Juulis kerkis Genfis termomeetri näit rekordilise 39,7 kraadini. Prantsusmaal on kehtestatud 96 piirkonnast 66 vee kasutamise piirangud. Nendest pooltes on keelatud põllumajanduseks vee kasutamine. Kui Šveitsi sõjaväekopterid võtsid 53 000 liitrit vett Prantsusmaa Alpides Lac des Rousses, ei olnud kohalikud selle üle rõõmsad.
Tänavusel maailma majandusfoorumi üleilmse riskide maastiku raportis loetletakse veekriisi üheks maailma suurima mõjuga riskiks, olles olulisem epideemiatest, massihävitusrelvadest ja kodusõdadest. IMF teatas, et üle maailma on veeressursid sattumas aina sügavama surve alla, mis võib hakata negatiivselt mõjutama maailma majanduskasvu.
Raportis seisab, et vesi on majanduslikus mõttes erikaup. Teda eristab teistest toorainetest see, et ta on vajalik nii üksikisikutele kui ühiskonnale. Vesi on mahukas ja teda on raske transportida. Vett saab taaskasutada. Kuna vesi on põhisisend põllumajanduses, energeetikas ja tööstuses, viivad veepuudus ja selle kättesaadavuse muutus toiduga varustamise kindluse alla, tõstab tootmiskulusid ja piirab tootlikuse kasvu.
Kõige teravam tõsise veekonflikti risk on arengumaades. Hiina, India ja Pakistan on alaarendanud oma infrastruktuuri, mis muudab raskeks vee puhastamise ja taaskasutuse.
Mullu novembris teatas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua, et 60% riigi põhjavee seisund on hinnatud halvaks või väga halvaks. Hiina 31 suurest mageveejärvest 17 on saastatud. Hiina 657 suurlinnast 300 riskivad veepuudusega. Nende seas on Põhja-Hiina linnad Peking ja Tianjin.
Kui Hiina ehitaks uusi tamme jõgede kallastele, mis voolavad Indiasse ja Pakistani, võib see viia konfliktini. IMFi hinnagul on parem lahendus vähendada nõudluse soodustamist ja lõpetada vee tarbimisele tehtavad subsiidiumid.
„Vesi ei tohiks olla tasuta kaup,“ on raportis kirjas. „Nõudluse ja pakkumise oludes viib liiga madal hind ülekasutuseni ja alapakkumiseni. Kõrgemad hinnad annavad signaali ratsionaalsemaks vee kasutuseks.“
Šveitsi toidutööstusgigant Nestle on löönud juba alates 2005. aastast hädakella, et vähendada vee tarbimist. 2015. aastaks peaks eesmärgi kohaselt vähenema 2005. aasta tasemelt ettevõtte vee tarbimine 40%. Kui rigid ei hakka vee tarbimist piirama, jääb 30% maailma elanikkonnast teraviljata, lausus ettevõtte juhi Peter Brabeck-Letmate. Ta soovitab nõuda suurematelt vee tarbijatelt rohkem raha vee kasutuse eest.
„Mida rohkem kasutate, seda kõrgem on hind,“ ütles Brabeck-Letmate. "Mida vähem te kasutate, seda vähem maksate. See peaks olema küllalt lihtne.“
See strateegia näib töötavat põua all kannatavas Kalifornias. Kui vesi muutub kallimaks, väheneb kasutus. Bloomberg Intelligence analüütiku Gregory Eldersi sõnul on vaid aja küsimus, kui Kalifornias tegutsevatelt ettevõtetelt hakatakse nõudma tasu põhjvee eest, nagu seda tehakse juba Austraalias.
