Esmaspäeval avas hoiu-laenuühistu (HLÜ) Koerus, Aravetel ja Järva-Jaanis pangasaalid, mis enne kuulusid Ühispangale.

HLÜ juhatuse esimees Maria Peldes ütles, et ühistu haarab enda alla kogu Järvamaa ja kolm valda Virumaalt: Tamsalu, Rakke ja Väike-Maarja. Ühistusse on astunud üle 50 liikme ning ühistu jätkab liikmete vastuvõttu. Peldese sõnul saab ühistu riigilt peagi pool miljonit krooni väikelaenu alternatiivtegevuse arendamiseks maal. Laenu saavad äriplaani alusel ühistu liikmed kuni 60 000 kr kolmeks aastaks.

Pangakontoritesse on asja ka neil kohalikel elanikel, kes ei ole ühistu liikmed, aga soovivad pangatehinguid sooritada. Teenustasu on väiksem kui pangas – 7 kr ülekande kohta. Esialgu saavad teenust kasutada vaid Ühispanga kliendid, kes sõlmivad HLÜga volituse.

Et ühistu palgalised töötajad on sõlminud materiaalse vastutuse lepingu, ei saa Peldese kinnitusel juhtuda, et teller tühjendab kliendikontot ja raha oma tasku pistab. “Raha liikumise üle on meil sama range kontroll kui pangas,” ütles Peldes.

Hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Aldo Tamm lükkas tagasi väiteid, nagu oleks HLÜ näol tegu minevikupangandusega. Samuti ei ole ta nõus sellega, et n-ö kõik-tunnevad-kõiki-efekt takistab ühistu laienemist ja sellest saab midagi küla ühiskassa sarnast.

Tamm ütles, et ühistu on kompaktsem, inimesed tunnevad üksteist ja laenu on võimalik saada väiksema närvikuluga.

Seni on pangad enamiku maahoiustajate raha välja laenanud Tallinna ja Tartu äriprojektide toetuseks. HLÜs laenatakse raha samas piirkonnas ning see täidab regionaalpoliitilist eesmärki. Saksamaa ja Austria tõestavad HLÜde elujõulisust ka nüüdisajal.

Eesti Panga nõukogu endine esimees Uno Mereste: “Mina toetan Saksa Bundespanga direktori Edgar Meisteri arvamust, et Saksa panganduse stabiilsus toetub kolmele sambale: äripangad, säästukassad ja ühistegevus.”