Hoiu-laenuühistute varade maht kahanes 166 miljonile


Hoiu-laenuühistute varade maht kahanes 166 miljonile
Foto: Ilmar Saabas

Hoiu-laenuühistute varade maht oli tänavu juuni lõpul 165,9 miljonit krooni, vähenedes aastaga kaheksa protsendi võrra. Sellest 70 miljonit krooni olid laenud eraisikutele, mida oli üheksa protsendi võrra vähem kui mullu samal ajal.

Hoiu-laenuühistu (HLÜ) on tulundusühistu, mis võib võtta hoiustamiseks vastu raha hoiustena oma liikmetelt ja liikmetele laene anda. Hoiuse avamiseks tuleb üldjuhul ühistu liikmeks astuda, tasudes sisseastumismaksu ja osamaksu, mille mõlema alampiir on 100 krooni. Osamaksudest moodustuvat osakapitali peab HLÜ-l olema vähemalt pool miljonit krooni, sama palju peab ühistul olema netovara, kirjutab BNS.

Eestis tegutseb Eesti Panga kodulehekülje andmetel 19 hoiu-laenuühistut. Neist 17 andmete põhjal koostab Eesti Pank hoiu-laenuühistute koondbilanssi. Oktoobris 2005 sõlmisid üheksa hoiu-laenuühistut andmevahetuslepingu Eesti Pangaga, mille alusel hakkas keskpank koostama ja avaldama hoiu-laenuühistute koondbilanssi. Ülejärgmisel aastal ühines lepinguga kaks ja 2008. aastal üks ühistu. Möödunud aastal liitus viis ühistut.

Statistikas ei kajastu tänavu 1. juulil asutatud Tallinna HLÜ ja juba varem tegutsevad Võru HLÜ ning Jõgeva HLÜ.

Hoiu-laenuühistute seaduse muutmise seletuskirja järgi oli 2006. aasta lõpul ühistutel kokku 2300 liiget ning varasid koondbilansis samal ajal üle 123 miljoni krooni. Nende hulgas oli laene klientidele 86 miljoni krooni jagu, millest hüpoteegiga tagatud laenud moodustasid 40 miljoni krooni. Hoiuseid oli ühistutel toona 19 miljonit krooni. Sellega oli hoiu-laenuühistute turuosa pankadega võrreldes kogu laenu- ja hoiuste turust 0,1 protsenti.

Ühistute liikmete arv on Eesti Panga avaldatud statistikas püsinud möödunud aasta veebruarist saati stabiilne, kõikudes 2947 ja 3015 vahel. Andmete kohaselt oli ühistutel 3403 liiget mullu 31. jaanuari seisuga, kui liikmete arv esimest korda avalikustati.

Üldjuhul finantsinspektsioon riiklikku finantsjärelevalvet hoiu-laenuühistute üle ei teosta, ütles BNS-ile rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits. Kuid võrreldes teiste tulundusühistutega on hoiu-laenuühistutele seatud kõrgendatud sisekontrolli nõuded, kuna nõutakse tegevuse auditeerimist ja revisjonikomisjoni tööd. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole hoiu-laenuühistute viimine täielikult finantsinspektsiooni järelevalve alla otstarbekas, kuna ühistute varade maht on kordades väiksem kui krediidiasutustel.

Samas on mõningad HLÜ-d osutanud makseteenust, millele tuleb taotleda finantsinspektsioonilt luba ja mis allutaks need ühistud finantsinspektsiooni järelevalvele, kommenteeris Laurits.

Hoiu-laenuühistute üks suurem rahastaja on ministeeriumi hinnangul Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes on kehtestanud nõuded raha eraldamiseks ning valvab ka finantsvahendeid saavate ühistute järele. Hoiu-laenuühistute tegevust koordineerib ja mõningaid kontrollfunktsioone täidab ka Hoiu-Laenuühistute Liit.

Enamik ühistuid on koondab liikmeid piirkondlikult, Eesti Panga statistikas hõlmatutest on sellised Tartu, Harju, Lääne, Saaremaa, Põlvamaa, Liivimaa, Kesk-Eesti, Lõuna, Leie, Loo, Kehtna, Kambja ja Ökobank Viiratsi HLÜ. Majanduslike huvide alusel koondavad liikmeid Maaelu-Edendamise, Metsa, NSCB ja Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu.

Juunis võttis riigikogu vastu valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, mis ajakohastas HLÜ-de regulatsiooni ja muutis nende tegutsemise tingimusi soodsamaks.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare