Hollandlase est-kontseptsioonile sarnase idee käis Eesti märgi konkursil välja ka Eesti noormees
Sel nädalal tõusis Eestis tähelepanu alla hollandlane Peter Kentie, kes oma vabast ajast ja tasuta on tegelenud Eestile põhjaliku turundusplatvormi loomisega. Kui aga vaadata möödunud aastal alanud "Mis on Eesti?" konkursile saadetud töid, siis selgub, et aasta alguses on ka sinna omajagu sarnane kavand laekunud.
Peter Kentie alustas oma projektiga "Just Estonishing" kahe aasta eest, milles põhirolli kannab sõnaosa "est". "Kontseptsiooni taga on üks väga konkreetne ja lihtne idee: las Eesti rõhutab oma erilist karakterit ja saavutusi, olles kiireim (fastest), targim (smartest), rohelisim (greenest), mugavaim (cosiest) ja isegi kõige imelikum (weirdest). Ja tagasihoidlikem (modest) samuti," tutvustas Kentie oma kontseptsiooni Memokraadile.
Kentie märgib oma Eesti brändi projekti kodulehel, et est-kontseptsioon on loodud 2014. aasta sügisel ja sellel on ajamärge küljes Benelux i-DEPOT-is, mis salvestab ametlikult kõigi ideede, kontseptsioonide, disainide prototüüpide ja muu sarnase olemasolu. Eesti avalikkuse ette jõudis idee sel neljapäeval.
Möödunud aasta sügisel algas aga "Mis on Eesti?" konkurss, kus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsis uut Eesti märki. Konkursist võttis osa ka Austraalias elav Reimo Meier, kelle idee "Best bits in life" on suuresti sarnane Kentie omaga – kasutada "est" sõnaosa Eesti omaduste esiletõstmiseks. Tema tööd näitlikustasid teiste seas sõnad cleanest ja smartest, nii et ses osas on Meieri mõttekäik Kentiega sama. Meier ei keskendunud aga ainult est-ile, vaid tema töös oli olulisel kohal ka bittide / osakeste roll, mis muutis kavandi ehk keerulisemaks.
EASi konkurss kuulutati märtsis nurjunuks. Kolme finalisti lõpuks välja ei valitudki, nii et brändiuuenduse projekt alles kestab. Välja valiti ligi 700 kavandi seast viis finalisti, aga Reimo Meieri tööd EAS esile ei tõstnud. See on ses mõttes huvitav, et kuigi Meier usutavasti konkursist osa võttes Kentie projektist ei teadnud, teadis sellest ilmselt EAS ise, kellele Kentie lähenemine esialgu ka väga meeldis.
"2015. aastal esitlesin plaani ka EASi Eesti brändi arendamise tiimile. Nende reaktsioon oli positiivne ja seetõttu jätkasin tööd. Nii olemegi lõpuks jõudnud kontseptsiooni avaldamiseni. Ma loodan tõepoolest, et seda nähakse kui täiendust senisele EASi tööle," rääkis Kentie.
Reimo Meier ütles Delfile, et talle väga meeldib, et Eesti rahvas sellesse ideesse suures osas positiivselt suhtub ja selle potentsiaali näeb. "Idee iseenesest on ju lihtne ja lõpmatute kasutusvõimalustega, milles selle geniaalsus seisnebki," sõnas Meier. Siiski teeb disaineri meele mõruks see, et EASi ekspertžürii ei märganud tema töö potentsiaali ajal, mil ideid kõige enam oodati ehk hiljem läbikukkunuks tunnistatud Eesti märgi konkursil.
EAS saab soovi korral projektid ühendada
"Meie põhiidee on küll sama, aga kindlasti on hollandlase töö oluliselt veenvam ja rohkemate näidetega piltlikustatud," nentis Meier, kuid selgitas, et konkursil otsitigi pigem üksnes märgi kavandeid. "Mistõttu oli ka minu töös rõhk pigem märgil, mis võis kogu kontseptsiooni ka natuke segaseks ajada," lausus Meier. Ta lisas, et korraldajad ilmselt ei ootanudki pikemat ja läbimõeldud ideekirjeldust või brändikontseptsiooni, kuna konkursi formaat lubas korraga üles laadida vaid ühe pildifaili ning seda ilma eraldi tekstilise kirjelduse või selgituseta.
Meier kinnitas, et kuna Kentie idee tuli avalikuks alles nüüd, siis ei saanud tema Kentie kavandist teadlik olla. Kahtlusi Kentie töö autentsuse suhtes Meieril aga samuti ei ole. "Vaid austus ja kiidusõnad sellise suhtumise eest, et teha midagi vabast tahtest ja huvist Eesti riigi käekäigu vastu. Oleks tõsiselt tervitatav, kui selle põhjaga nüüd sooviksime ja oskaksime ka edasi töötada. Saaksin minagi siis tunda end mõneti kui kaasautorit või mõttekaaslast selles loos," lisas Meier.
EAS saaks soovi korral ilmselt Meieri projekti Kentie omaga ühendada, hoolimata sellest, et Meieri tööd konkursi raames esile ei tõstetud ja Kentie konkursil ülde ei osalenud. Samas ei kavatseta praegu täismahus ilmselt ette võtta kummagi projekti.
EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg ütles reedel, et Peter Kentie pakutud lahendus on küll väga hea inglise keeles, kuid teistes keeltes on seda kasutada raske.
Tomberg kinnitas, et soovib Kentie mõtteid kuulata ka tulevikus ja tema kontseptsioonist saab võtta osi ja nendega edasi liikuda. Kindlasti hakatakse tema sõnul Kentie kontseptsiooni kasutama e-lahenduste ja ehk ka e-residentsuse valdkonnas. "Võib-olla peaksime selle peale esimesed lahendused täna ära tegema ja prooviks ka käiku andma," sõnas Tomberg.
Mis uuest Eesti märgist edasi saab, ei tea, aga Eindhoveni linna turundustegevuse juht Peter Kentie tuleb järgmisel nädalal Tallinna. Ta esineb nimelt Eesti kuvandi meeskonna juhi Paul Lilje kutsel 2. juunil ettekandega rahvusvahelisel riigi- ja kohaturunduskonverentsil.
Lõputult uut märki või kontseptsiooni otsida ei saa, sest brändiuuenduse lõpptärmin on seotud Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamisega 2018. aastal.
