Äripäev kirjutas täna, et kindlustusseltsid on tõusnud tagajalgadele reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri vastu, sest tema viimase hetke vangerdus uue seaduse sõnastamisel on nende hinnangul vesi üksnes ühe firma veskile. Seadusesättesse tehtud kolmesõnaline muudatus "täita koostöös kliendiga" võimaldab kindlustusseltside hinnangul liisingufirmadel ja kindlustusmaakleritel vaese kliendi vastu kambakat teha. Sisuliselt puudutab see aga ühte kindlustusmaaklerit, sest Eestis on ainult üks suurtegija Iizi, kelle käes on rohkem kui kolmandik kogu turust – üle 300 000 kliendi.

Järgneb Remo Holsmeri kommentaar täismahus:
Kindlustustegevuse seaduse muutmise eesmärgiks on suurendada inimeste valikuvabadust ning läbipaistvust kindlustustoote ostmisel. Seaduse arutelu juurde kaasati kevadel turul tegutsevad osapooled - kindlustuse müümise/vahendamisega tegelevad kindlustusseltsid ning kindlustusmaaklerid ja ka oma vara kindlustamisest huvitatud liisingettevõtjad. Oli avatud arutelu, kus kaaluti poolte seisukohti ning püüti leida kindlustusvõtjate suhtes parim tasakaal. Eesmärgiks oli teha kindlustusvõtja teekond kindlustuse ostmisel mugavaks ja läbipaistvaks vähendamata kindlustusvahendaja vastutust kindlustuslepingute vahendamisel.

Viidatud kindlustustegevuse seaduse § 174 lg 4 p 3 on tehnilise iseloomuga säte, mis võimaldab kolmandal isikul (näiteks liisinguandjal) vahendada kindlustuse võtjale küsimustikku esmase kindlustushuvi väljaselgitamiseks ja osutada tehnilist abi nende täitmisel. Samas ei tohi too kolmas isik asuda ise kindlustusmaakleri rolli ja nõustada kindlustusvõtjat kindlustusspetsiifilistes küsimustes. Kindlustusmaaklerite kohustuseks jääb jätkuvalt klientidele sobivaima kindlustustoote leidmine ja seadusest tulenev vastutus selle eest.

Finantsinspektsioon on rahanduskomisjonile korduvalt kinnitanud, et kindlustusturg Eestis toimib hästi. See on allutatud nende järelevalvele ja toimib selgete regulatsioonide alusel. Vähetähtis pole ka fakt, et kindlustusvõtjate kaebusi turuosaliste suhtes on väga vähe. Finantsinspektsiooni pädevusega seotud sätteid me ei muutnud ja nad teostavad ka tulevikus järelevalvet viidatud sätte kohaldamise üle turuosaliste poolt. Seega on tegu praegu ühe turuosalise hüpoteetilise arutelu mitte sisulise probleemiga.