Holsmer Vabaerakonna maksutõusu plaanist: nende puhul ei ole vasakpoolsus üllatus
“Vabaerakond on ennegi oma maksupoliitilistes seisukohtades olnud pigem vasakpoolsete vaadetega ja see sai taaskord kinnitust ettepanekutega tõsta tulumaksu seniselt 20%-lt 24%-ni ning mitte langetada tööjõumakse,” kommenteeris Vabaerakonna maksuettepanekut riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
"Otseste maksude tõstmine on ettevõtluse ja majandusele laiemalt kõige rohkem pärssivam. Maksustamise nihutamine rohkem tarbimisele ja saastamisele on olnud lisaks valitsuse pikaajalisele poliitikale ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (OECD, Euroopa Komisjon, IMF) soovitus Eestile,” lisas Holsmer.
„Me sooviksime tööjõumaksude langetamisega liikuda kindlasti kiiremas tempos kui 1% võrra sotsiaalmaksu vähendamist, sotsiaalmaksu langetamine on liikumine õiges suunas ning jõukohane riigi rahakotile,” sõnas Holsmer.
Vabaerakonna ettepanekud tööjumaksude osas on rahanduskomisjoni esimehe sõnul sarnased teiste vasakpoolsete erakondade omadega Eestis.
“Keskmist palka teeniv inimene hakkaks 4% kõrgema tulumaksu korral aastas maksma riigile 400 eurot rohkem kui praegu. Sellisel kujul täiendavat maksustamist ma kindlasti mõistlikuks ei pea,” lausus Holsmer.
“See ettepanek defineerib mõnes mõttes vasakpoolset alternatiivi maksustamises, kus soovitakse kas siis läbi täiendavate astmete või üldise tulumaksumäära tõusu maksukoormust suurendada.“
Vabaerakonna fraktsioon esitas reedel valitsuse kobarmaksueelnõule 11 muudatusettepanekut. Nende eesmärgiks on Eesti maksusüsteemi ümberkorraldamine, millega tõstetakse kiirtempos tulumaksuvaba miinimumi koosmõjus tulumaksu järkjärgulise tõstmisega. Muudatuste tagajärjel suurenevad ligi 85 protsendi Eesti inimeste reaalsed sissetulekud.
„Riigikogu on asetatud selle seaduseelnõuga jälle kummitempli rolli. Kõige hullem probleem on see, et valitsuse jaoks ei ole maksud mitte majanduse regulaatorid, vaid nad on kujunenud kaheldavate valimislubaduste katteallikaks,“ ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel.
Tema hinnangul on viinud Reformierakonna tulumaksuterror meid olukorrani, kus kaudsed maksud, nagu kütuseaktsiis, tõusevad järsult ja tukumaksusoodustusi kärbitakse. „Valitsuse pakutud sotsiaalmaksu vähendamine ühe protsendi võrra, tulumaksu langus ja ülikeeruline maksutagastuste süsteem ei vähenda palgavaesust, vaid soodustab järjepidevalt ainult väga kõrge sissetulekuga inimesi,“ tõi välja Vabaerakonna esimees.
Vabaerakonna eesmärgiks on maksusüsteemi tervikreform, mis suurendab inimeste sissetulekuid, suunab rohkem raha tarbimisse ega karista edukaid ja ettevõtlikke. „Meie plaan näeb ette tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 50 euro võrra iga-aastaselt koos tulumaksumäära tõstmisega samm-sammult. Lõpptulemusena on 2020. aastaks tulumaksuvaba miinimum praeguse 154 asemel 400 eurot kuus ja tulumaks 24 protsenti. Samal ajal säilitatakse laialdased tulumaksusoodustused, eriti lastega peredele, mida valitsus soovib hoopis kärpida. Nii saab Eesti lahti haigusest nimega palgavaesus,“ lausus Herkel.
Vabaerakonna kava elluviimine tähendaks, et sissetulek miinimumpalga saajal suureneb ligi 560 eurot, mediaanpalga (keskmine eesti palgasaaja) saajal ligi 380 eurot ning keskmise palga saajal ligi 250 eurot aastas. Sissetulekud suurenevad 85 protsendil Eesti palgasaajatest. Suurem osa lisasissetulekutest suundub tarbimisse, kust riik saab lisatulu käibemaksude ja aktsiiside kaudu.
Vabaerakond ei poolda marginaalset sotsiaalmaksu langetamist praegusel kujul, kuna see ei suurenda üldse väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimekust. „Sotsiaalmaksu on vaja kindlasti langetada, kuid mitte niivõrd kosmeetiliselt. Samuti tuleb naasta sotsiaalmaksulae teema juurde. Kiirustamata on võimalik jõuda terviklahenduseni, mis oluliselt parandab ettevõtluskliimat ja loob hea palgaga töökohti. Soodustada tuleb inimeste soovi luua endale ise töökoht,“ lisas Vabaerakonna liider.
Muudatusettepanekud näevad ette madalal püsinud lahjade alkoholijookide aktsiisi tõstmist kiirtempos: järgmisel aastal 50% (reaalhinnatõus 11 senti) ja 15% igal järgneval aastal, mis kokku toob riigile ligi 112 miljonit lisatulu. Samuti tühistatakse muudatustega tulumaksutagastuste piirsumma kärpimine 720 euro võrra, kütuseaktsiisi ja majutusteenuste käibemaksu tõusud. Säilitatakse tulumaksutagastused täisealistele huvihariduse saajatele ning viiakse sisse piirkondlikud lähetusraha tulumaksuvabad piirmäärad.
