Kinnisvarahinnad on laes, kas rumalad ja rahaahned arendajad on ka tagasi?

Põlluprojektid jäid kümne aasta tagusesse aega. Tänaseks on enamus neist rohtunud, aga arvestades seda, et põllumaa on viimasel kümnendil läinud üha enam hinda, siis ei ole harvad juhused, kus elamumaad reformitakse maatulundusmaaks. Enne oli trend vastupidi. Lõviosas on need kunagised projektid tagasi pööratud ja uusi ei tule. Maatulundusmaa omanikud vaatavad, kuidas oma vara tegeliku otstarbe järgi kasutada. Mis seal salata, eks PRIA ja tõukefondide toetused on siin ka abiks. Kinnisvaraarendajad ei vaata täna põldude poole.

Eesti inimene on kinnisvarausku. Isegi väga kalli hinnaga korterid lähevad nagu soojad saiad.

Eraisikutel on Eestis pangaarvetel ootamas ligi 6 miljardit eurot. See põleb kontodel vaiksel tulel. Aktsiad on ülehinnatud, võlakirjaturul on mullistumine. Tark inimene oma raha sinna ei pane. Pangaintress on teoorias juba negatiivne. Ka pensionifondidest oleme saanud negatiivse kogemuse. Ma väidan, et Eesti inimene on häda sunnil kinnisvarausku ja soetab seda hea meelega. Siiani tehakse 40 protsenti tehingutest ilma finantsvõimendust kasutamata.

Loe homsest Eesti Päevalehe Ärilehest, kas peaksime kartma uut buumi. Mis seisus on riiklike üürimajade projekt? Milliseks muutub Eesti kaubanduskeskuste maastik?Miks haldusreform oodatud tulemust ei anna ning mida toob kaasa peagi kohustuslikuks muutuv liginullenergia hoonete ehitamine?