Hooldekodude juht toetusrahade äravõtmisest: riigi lähenemine on selline, et kõigepealt karistame ja siis hakkame uurima
Rahandusministeerium teatas eile, et nõuab hooldekodusid omavalt ettevõttelt tagasi neile antud eurorahad 650 000 euro ulatuses. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhi Ülo Tuliku sõnul on aga ministeeriumi käitumine meelevaldne, sest firmale kahtlustuse esitamine ei tähenda automaatselt selle süüdi tunnistamist.
Järgneb Ülo Tuliku kommentaar rahandusministeeriumi otsusele:
"Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS esitas eelmisel aastal rakendusüksusele taotluse projekti „Võisiku kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuuritoetusest. Rahandusministeeriumi otsusega tunnistati taotlus vastavaks ja rahuldati.
08.novembril 2017 esitas politsei kahtlustuse, et toime on pandud soodustuskelmus, kaks päeva hiljem teatasrahandusministeerium, et kriminaalmenetluse tõttu on kahtluse alla projekti abikõlblikkus ja
peatas maksed. Eile, 10. mail otsustas rahandusministeerium toetuse andmise otsuse tühistada ja antud toetuse tagasi nõuda. Selles otsuses tugineb rahandusministeerium novembris algatatud kriminaalasjas kogutud tõenditele.
Selliselt tegutsedes jõudis rahandusministeerium tulemuseni, et kui politsei esitab kahtlustuse, siis ministeeriumi jaoks on kahtlustatav süüdi. Rahandusministeerium on enda otsuses märkinud otsesõnu, et tuginetakse kriminaalasja materjalidele ja midagi muud uurida ei ole
vaja. Tundub, et riik realiseerib sellega uut õigusdoktriini - kõigepealt karistamine ja siis kohtumõistmine. Nii peab toetuse saanud isik tagasi maksma toetuse vaatamata sellele, et on võimalik, et tema suhtes esitatud kahtlustusest loobutakse või ta kohtus õigeks mõistetakse.
Konkreetses juhtumis on uurimine olnud otsekui lumememm jaanitulel, sulanud ja lagunenud. Kahtlustuses on anekdootlik väide, et kelmuslik on saadud laenu tagasimaksmine laenu andjale ja kui miski on ehitatud laenuraha arvel või kui on kasutatud arvelduskrediiti, siis uut väärtust loodud ei ole. Neid "uudseid" majandusteoreetilisi väiteid võiks häbeneda nii rahandusministeeriumi ametnikud kui ka politsei.
Samu printsiipe edaspidi järgides võiks Eestis kriminaalmenetlust uuendada nii, et kahtlustuse esitamisel määratakse kohe ka karistus, isik asub karistust kandma ja kahju hüvitama ning uurimine käib sellega paralleelselt.
Rahandusministeeriumi poolt 10. mail 2018 tehtud ilmselt ebaseadusliku otsuse vaidlustame me kohtus. Samas ei saa me aru, miks raiskab rahandusministeerium maksumaksja raha ja teeb kahtlustuse saanud isiku suhtes enne kohtunikku otsuse, et tegemist on kuriteoga?"
Ministeerium: toetuse saaja on esitanud teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid
Rahandusministeeriumi välisvahendite rakendamise osakonna juhataja Urmo Merila sõnul on ministeerium tuginenud oma otsuses nii kriminaalmenetluses kogutud infole kui ka enda poolt kogutud projektiga seotud infole. "Toetuse saaja on eiranud toetuse kasutamise nõudeid, esitades teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Seetõttu on Lõuna-Eesti Hooldekeskus saanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Sellega on kahjustatud Euroopa Liidu finantshuve."
"Oleme veendunud, et toetuse saaja on rikkunud Euroopa Liidu õigust ja Eesti seadusi, mille alusel on toetust antud, seda sõltumata sellest, kas kohus tunnistab toetuse saaja kuriteos süüdi või mitte. Toetuse saajal on võimalik rahandusministeeriumi otsus vaidlustada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse paragrahvis 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul," ütles Merila.
