Hooneregistrid lõpetavad tegevuse

Vastavalt valitsuses heaks kiidetud ja Riigikogule üle antud ehitusseaduse eelnõule lõpetavad järgmise aasta 31.detsembril tegevuse Hooneregistrid. Uus internetipõhine Ehitisregister alustab tööd 1. jaanuarist 2003.

Ehitisregister moodustatakse olemasolevate registrite - Riikliku Ehitusregistri ja Riikliku Hooneregistri andmete baasil. Registrite ühendamisega hoiab riik aastas kokku ligikaudu 10 miljonit krooni.

Hooneregister sisaldab andmeid 493665 hoone ja 556918 korteri kohta, ehitusregister 64058 ehitise kohta. Hooneregistri funktsioonid hääbuvad seoses omandireformi lõppemisega. Sellest tulenevalt pole Hooneregister praegusel kujul otstarbekas. Hetkel on Hooneregistris 150 töötajat.

Majandusministeerium on alustanud ülemineku kavandamisega nii, et arvesse oleksid võetud kõik ehitistega seotud isikute huvid. Hooneregistritele on majandusministeeriumi poolt hakatud koostama täpsemat likvideerimiskava. Ehitisregistrile hakkavad andmeid esitama kohalikud omavalitsused, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Muinsuskaitseinspektsioon, notarid ja Majandusministeerium.

"Ehitisregistris peetakse arvestust ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregistri andmed on avalikud ja avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Ehitisregistri ning rahvastikuregistri, äriregistri, maaregistri, kinnistusregistri ja riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri vahel saab toimuma andmete vahetus," selgitas majandusministeeriumi ehitis- ja elamuosakonna juhataja asetäitja Arvo Maling.

Kui praegu peab inimene korterit ostes või müües minema hooneregistrisse, siis edaspidi saab ta andmed internetist ja vajadusel dokumendid arhiivist.