Hooneregistrite asemele ehitisregister

Valitsuses heaks kiidetud ja riigikogule üle antud ehitusseaduse eelnõu kohaselt lõpetavad järgmise aasta lõpul tegevuse hooneregistrid ning 1. jaanuarist 2003 uus alustab tööd internetipõhine ehitisregister.

“Ehitisregistris peetakse arvestust ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle, selle andmed on avalikud ja need avaldatakse registri veebilehel,” rääkis majandusministeeriumi ehitis- ja elamuosakonna juhataja asetäitja Arvo Maling.

“Kui praegu peab inimene korterit ostes või müües minema hooneregistrisse, siis edaspidi saab ta andmed internetist ja vajadusel dokumendid arhiivist,” kinnitas ta.

Ehitisregister moodustatakse olemasolevate registrite — riikliku ehitusregistri ja riikliku hooneregistri andmete baasil. Hooneregister sisaldab praegu andmeid 493.665 hoone ja 556.918 korteri kohta, ehitusregister 64.058 ehitise kohta.

Malingu sõnul hääbuvad hooneregistri funktsioonid seoses omandireformi lõppemisega ning seetõttu pole register praegusel kujul otstarbekas.

Registrite ühendamisega hoiab riik aastas kokku ligikaudu 10 miljonit krooni. Hetkel on hooneregistris 150 töötajat.

Majandusministeerium on alustanud ülemineku kavandamisega nii, et arvesse oleksid võetud kõik ehitistega seotud isikute huvid, koostama on hakatud hooneregistrite täpsemat likvideerimiskava.

Uuele ehitisregistrile hakkavad andmeid esitama kohalikud omavalitsused, tehnilise järelevalve inspektsioon, muinsuskaitseinspektsioon, notarid ja majandusministeerium.

Samuti hakkab ehitisregister andmeid vahetama rahvastikuregistri, äriregistri, maaregistri, kinnistusregistri ja riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registriga.