Hummeri karmi mainega omanik
Kui Perelman omandas möödunud aasta augustis oma naabrilt, raskustesse sattunud terasetöösturilt Ira Rennertilt 70% Eesti ärimeeste hinnatud Hummereid ja USA sõjaväe kasutatavaid Humveesid tootva AM Generali aktsiatest, väitsid irvhambad, et viimane samavõrd värvikas kuju olevat autotööstuses olnud 1992. aastal pensionile jäänud Chrysleri legendaarne juht Lee Iacocca või isegi 1947. aastal siit ilmast lahkunud Henry Ford.
Üks ajakirja Fortune ajakirjanik teatas mõne aasta eest, et ta vihkab Perelmanist ja tema firmadest kirjutamist, sest need olevat sedavõrd räpased. Perelmani ärimaneere on iseloomustatud vana naljaga: ?Kui tuleb kiri, siis mina võidan ja kui tuleb kull, siis sina kaotad.?
Ootamatu skandaal
Tema käitumistavadest annab pildi kümmekonna aasta tagune skandaal, mille vallandas ühe tema alluva tööle hilinemine, sest too pidi kodus oma haige naise eest hoolitsema. Perelman käskinud mehel naine hooldekodusse pista ning rõõmsam nägu teha, et tema õnnetu sihverplaat pankureid ei peletaks. Kui mees keeldus, sai ta lihtsalt kinga.
1944. aastal Philadelphia terasetöösturi peres sündinud tõsiusklik juut (ta olevat jätnud oma poja pulma minemata, sest pruut keeldus juudi usku astumast) Ronald Owen Perelman töötas pärast ülikooli lõpetamist kümmekond aastat oma isa firmas.
Ta alustas iseseisvat äritegevust 1978. aastal oma naiselt laenatud 1,9 miljoni dollariga. Läinud aasta septembrikuises Forbesis avaldatud rikkaimate ameeriklaste edetabelis jagas Perelman oma 4,2 miljardi dollari (50 mld krooni) suuruse varandusega 40. kohta kunagise presidendikandidaadi Ross Perot? ja Texase naftaärimehe Dan Duncaniga. Oma edu tipus, 1990-ndate keskel suutis ta mõneks ajaks isegi sama tabeli esikümnesse tungida.
Perelman kuulub 1980-ndatel tekkinud ärimeeste hulka, keda maakeeles võiks tähistada sildiga firmakaaperdaja. Tegemist on filmi ?Wall Street? Michael Douglasele Oscari toonud tegelaskuju Gordon Gekko taolise härraga.
Perelmani kriitikute sõnul ostab ta laenuraha kasutades firmasid, lõhub need tükkideks ja pumpab rahast tühjaks, väljastades samal ajal hulgaliselt kõrge riskiastme, aga ka kõrge tootlusega rämpsvõlakirju, et rahastada uute firmade soetamist. Tühjaks-lüpstud ettevõtted ta hülgab, jättes kahjukannatajaks väikeaktsionärid ja võlausaldajad.
Investeeringu arendamine
Mees ise väidab, et ta vaid amputeerib elujõuetud osad ning arendab oma investeeringut edasi, kuni see talle enam huvi ei paku. Enda sõnul on ta ostnud ainult selliseid ettevõtteid, mille omamine talle naudingut võiks pakkuda.
Abikaasalt saadud laenuraha kasutas Perelman 34-protsendilise osaluse soetamiseks teemandimüügiketis Cohen Hatfield Industries. 1980. aastal ostis 45 miljoni dollari eest maiustustevalmistaja MacAndrews and Forbes. Enamik Perelmani tehingutest toimub praeguseni MacAndrews & Forbes Holdingsi kaudu.
Varsti pärast ostulepingu allkirjastamist andis firma välja 33 miljoni dollari eest rämpsvõlakirju. Sellega algas Perelmani ostuseeria.
Esiotsa ebaõnnestus tal katse võtta üle mänguasjatootja Milton Bradley. Kuid rämpsvõlakirjade abil õnnestus tal soetada maailma suurim sigaritootja Consolidated Cigars, filmitööstusettevõte Movie Labs, filmivalmistaja Technicolor ning supermarketikett Pantry Pride.
1986. aastal omandas ta vaenuliku ülevõtmise käigus Michael Milkeni abiga 1,8 miljardi dollari eest enamusosaluse oma kuulsaimas ettevõttes, kosmeetikagigandis Revlon.
Paranemise märgid
1990-ndatel edukas Revlon on nüüdseks suutnud kahjumis olla juba 25 kvartalit järjest. Viimase paari aasta jooksul on ettevõtte seisukorras siiski näha õrnu paranemise märke.
Ebatraditsioonilisel kombel ei ole Perelman üritanud firmast lahti saada, vaid on seda pidevalt rahasüstidega turgutanud. 1999. aastal ta küll kavatses Revloni müüki panna, kuid otsustas lõpuks loobuda vaid väikesest osalusest.
Võrgukirja Slate.com sarkastiline analüütik avaldas arvamust, et oleks Revlon masinatehas, oleks Perelman sellest ammu maha müünud. Suure kosmeetikatootja juhatuse esimehe ametipost annab aga edevale mehele võimaluse paradeerida seltskonnaüritustel firma reklaaminägude Halle Berry, Susan Sarandoni ja Julianne Moore?i seltsis. Praeguseks kuulub Perelmanile 60% Revloni aktsiatest ja 77% häältest üldkoosolekul.
Kuulsaim ebaõnnestumine
Perelmani kuulsaimaks ebaõnnestumiseks on 1980-ndate viimastel aastatel edutud katsed omandada Gillette, mis lõppesid sellega, et ta oli sunnitud ettevõttes omandatud osaluse firmale tagasi müüma.
Ühe markantse näite Perelmani äritehingutest pakub tema retk koomiksikirjastamise maailma, mis sai alguse 40% turuosaga Marveli omandamisega 1989. aastal. Perelman teatas suureliselt, et tegemist on tõelise kullaauguga, suisa mini-Disney?ga, ning rääkis paljusõnaliselt filmidest, mida firma peagi väntama asub. Tegelikult aga ajas Perelman käsikäes tema poolt firmasse toodud asjatundmatu juhtkonnaga Marveli pankrotti ning filmiõiguste müümisega on rikastunud hoopis kirjastuse praegused omanikud.
Perelman hakkas nimelt ettevõtet energiliselt laiendama, ostes kalleid tütarfirmasid ja üritas agressiivselt tungida koomiksite jaemüügi turule, põhjustades sellel korraliku segaduse.
Teine firmakaaperdaja
Pankrotipesa võttis üle suurim võlausaldaja, teine firmakaaperdajast miljardär Carl Icahn, kes oli juba mõnda aega Marvelit Perelmani haardest välja väänata püüdnud. Pool aastat hiljem pidi aga temagi firmast loobuma ning selle omandasid kaks Iisraeli ärimeest, investor Isaac Perlmutter ja lelukujundaja Avi Arad, kes on praeguseks suutnud Marveli üpris korralikke kasumeid tootma panna.
Mitte et Perelman firma pankrotistumisega erilist kahju oleks kandnud ? teised omaaegsed aktsionärid kaebasid ta kohtusse, väites, et ta olevat Marveli rämpsvõlakirjade väljastamisega omastanud ?ebaõiglasel moel? 553,5 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 7,75 mld krooni). Kirjastuse ümber löödud lahingutest raamatu kirjutanud ajakirjaniku Dan Ravivi hinnangul suutis Perelman kaheksa aastaga teenida Marveli pealt pärast kõigi kulude maha arvamist vähemalt 280 miljonit dollarit (ligi 4 mld krooni).
Raskustes Revlon teeb tasapisi edusamme
?? Ilmselt kuulsaim Perelmani kontrolli olevatest firmadest, kosmeetikagigant Revlon on probleemide käes vaevelnud alates 1990-ndate lõpust. Ettevõtte viimane kvartalikasum jääb 1998. aastasse.
?? Firma müügikäive alanes, töömoraali tase oli madalseisus. Revlon hilines pidevalt tarnetega ja vaevles suurte laoseisude küüsis.
?? Revlon üritas end langusest välja tuua, muutes alatasa oma reklaamistrateegiat. Tegelikult suutis reklaamlause kuue aasta jooksul viiel korral vahetamine tuua rohkem segadust kui tulu.
?? Märtsis 2002 toodi firmat juhtima varem Coca-Cola presidendi toolil istunud Jack Stahl, kes tõi karastusjoogikontsernist kaasa kolm kolleegi. Uus meeskond on suutnud mõnevõrra tõsta käivet ning parandada tootevalikut.
?? 2004. aasta esimeses kvartalis haaras ettevõte sarvist oma põhilisel probleemil, selleks ajaks 1,87 miljardi dollarini küündinud võlakoormal. Perelman loobus võlausaldajate kasuks osast endale kuuluvatest aktsiatest ning sai sel moel kaetud 804 miljoni dollari eest võlgu. Kui teised ettevõtted on saanud kasu lõigata alanevatest intressimääradest ja nii oma võlgu refinantseerida, meenutavad Revlonile kättesaadavad määrad pigem vaese üksikisiku kui suurfirma omi ? osal firma võlast on intressimääraks 12%.
?? Üheks Revlonit ähvardavaks ohuks peetakse asjaolu, et suur osa läbimüügist läheb suurtele jaekettidele, mille majanduslik edukus või muudatus hankepoliitikas mõjutab oluliselt Revloni müügitulemusi. Üle 20% firma käibest toob väga hinnatundlik Wal-Mart.
Perelmani kaup läheb Eestis peale
?? Revloni esindamisõigus Eestis kuulub 2002. aasta maikuust saadik AS Sirowa Tallinnale. Varem tõi firma toodangut maale Berner Eesti.
?? Eestisse tuuakse põhiliselt Revloni dekoratiivkosmeetikat, kuid möödunud aasta kevadest on siin müügil ka selle kaubamärgi alla kuuluv lõhnasari Charlie.
?? Revloni üleilmne turuosa dekoratiivkosmeetika vallas on 5,5%, umbes samas suurusjärgus on see ka kohalikul turul. AS Sirowa Tallinna brändijuht Tiina Stint peab tunduvalt märkimisväärsemaks käibekasvu, mis 2004. aastal oli 34%. Revloni andmetel ongi Eesti olnud Põhjamaade kõige kiiremini kasvav eksportturg. Ka käesolevaks aastaks prognoositakse vähemalt kümneprotsendilist tõusu.
?? Esimene Hummer jõudis Eestisse 1995. aastal, selle omanikuks oli ärimees ja poliitik Robert Lepikson. Alates 2003. aastast müüvad Hummereid Eestis kolm firmat - AS Premium Motors, AS Ascar ja AS Viking Motors. Neist esimene on müünud lõviosa Eesti teedel sõitvatest üle paarikümnest Hummerist. Väidetavalt on Eesti Hummerite arvult elaniku kohta maailmas teisel kohal. Odavam H2 maksab 1,17 miljonit krooni, kallim H1 2,165 miljonit krooni.
