Perekonnad on väiksemad, elu kestvuse ootus on pikem. Tänane 18-aastane püüab tegeleda rohkem 15-aastase tegevustega. San Diego ülikooli psühholoogiaprofessor Jean M. Twenge nimetas seda aeglase elu strateegiaks.

Teismeliste alkoholi proovimine on vahemikus 2010 kuni 2016 kukkunud võrreldes 1976 ja 1979 aasta vaheliste teismelistega 93 protsendilt 67 protsendile. Samal ajal vähenes töötamisega raha teenijate osakaal teismelistest 76 protsendilt 55 protsendile. Võrreldes 1994. aastaga on keskkooli lõpuks seksinute arv kahananud 2016. aastaks 12 protsendile. Sellised täiskasvanutele omased tegevused on kahanenud olenemata demograafilistest gruppidest olgu selleks sugu, rass, majanduslik taust või piirkond. Sestap saab rääkida suuremast käitumismuutusest, kirjutab MarketWatch.

Uuriti kui sageli teismelised käituvad lastest erinevalt ehk käiakse kohtamas või ilma vanemateata väljas ja juhitakse autot. Kokku uuriti seitsmes suures uuringus 8,3 miljonit 13-19 aasta vanust.

Kuigi väiksemate perede ja muutuvate majanduslike tingimuste nagu tööpuuduse määra ja mediaansissetulekul on oma roll muutustes, tõi Twenge välja põhjusena ka tehnoloogia võidukäigu. Twenge kirjutas artikli, et kas nutitelefonid on hävitanud terve põlvkonna. Ta viitas, et lumehelbekesed on mentaalses kriisis kuna plahvatuslikult on kasvanud nende online-is veedetud aeg.

„Nutitelefon ja sotsiaalmeedia on põhjustanud maavärina mõõtu muutuse, mida pole nähtud pikka aega,“ kirjutas ta. „On vaieldamatud tõendid, et noorte inimeste kätte antud seadmed avaldavad nende elule olulist mõju ja muudab nad tõsiselt õnnetuteks.“

Seevastu teised ei taha seostada neid muutusi nutiseadmetega. Selleks on vaja täiendavaid uuringuid, et määrata, kas sotsiaalmeedial on positiivne või negatiivne mõju, ütles Assumption kolledži psühholoogiaprofessor Sarah Rose Cavanagh. „Ei saa lihtsalt vaadelda kahte suurt kultuurilist muutust ja kuna need juhtusid enamvähem samal ajal, eeldada, et üks põhjustab teist,“ lausus ta.

Twenge ei taha otsustada, et on see halb või hea, et täiskasvanuks saamine venib ja teismelised on kauem turvaliselt elamas vanemate juures. Samas võib osutuda negatiivseks, et kui nad lähevad kõrgkooli või oma esimesele tööle ei ole neil kuigi palju sõltumatuse kogemust. Majanduslikult tähendab see kauem vanematest sõltuvust.