Hyperloop tahab, et nendega Helsingi tunneli ning Rail Balticu ehitamisel arvestatakse

 (35)

Hyperloop One asepresident Alan James
Hyperloop One asepresident Alan James Tallinnas. Foto: Sander Gering, Prolog

Hyperloop One asepresident Alan James kinnitas, et Eesti kuulub regiooni, kus ettevõte on huvitatud ülikiire transpordilahenduse arendamisest.

Alan James ütles Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG Ärikonverentsil esinedes, et Balti regioon ja sealhulgas Eesti on nende jaoks prioriteetne piirkond. Sealhulgas on just siin regioonis olnud kõige suurem huvi Hyperloop’i tehnoloogia vastu.

Ta lisas, et ettevõttel on Eestis ka väga head esindajad. Teiste huvipiirkondadena tõstis ta esile Inglismaad ja Lääne Euroopat ning kiiresti arenevate majandustega Austraaliat ja Indiat, kus riigi infrastruktuur vajab moderniseerimist.

Jamesi sõnul nad juba mõtlevad Tallinna ja Helsingi ühendamisele Hyperloopi süsteemiga. Ta rõhutas, et kui avaldatakse kahe linna vahelise tunneli spetsifikatsioon, siis neile on tähtis, et see oleks tehnoloogiliselt neutraalne, et sinna oleks võimalik pakkuda ka Hyperloopi tehnoloogiat. „Teame, et oleme suutelised ehitama selle tunneli odavamalt, pakkudes selle raha eest rohkem ja andma inimestele paremat elukvaliteeti,“ kinnitas James.

Seotud lood:

Tema väitel moodustab Hyperloopi tunneli ehitamise kulu vaid 66% kiirraudtee tunneli kuludest, samas pakub Hyperloop kolm korda suuremat liikumiskiirust kui kiirraudtee. „Saame kindlalt öelda, et kui hakkate ehitama tunnelit, siis suudame teile pakkuda väga konkurentsivõimelist alternatiivi,“ lisas ta.

Ka Rail Balticu rajamisel soovib ta, et jääks võimalus trassile raudtee kõrvale rajada ka Hyperloopi toru, mida mööda jõuaks Tallinnast Berliini tunni ajaga.

Hyperloop One on koos KPMG-ga teinud ka juba tasuvusuuringu Helsingi ja Stockholmi vahelise liini kohta. Kui praegu kulub nende linnade vahel laevaga reisimiseks 17 tundi, siis Hyperloop muudab selle aja 28 minutiks. Jamesi ütlusel tekib sellega Stockholmist ja Helsingist ühtne regioon. Hyperloop One peab läbirääkimisi Soome valitsusega, et projektiga edasi minna ning Salo ja Turu on valitud projekti katseplatvormiks. „Ma väga loodan, et saame juba kümne aasta pärast rääkida, et Põhjamaad ja Baltimaad on üks piirkond ja seda ühendab Hyperloop,“ lõpetas James oma ettekande.

Hyperloop on ülikiire transpordisüsteem, kus vaakumtorus hõljuvatel kapslitel puudub hõõrdumine ja õhutakistus, mistõttu suudavad need arendada liikumiskiirust kuni 300 meetrit sekundis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare