Õiguskantsleri poole on mitmel küttehooajal pöördunud murelikud elanikud, kelle kodud on kütteta jäänud või on see oht õhus, sest osad naaberkorterid on hüljatud ning keegi ei tasu nende korterite eest arveid. Tekkinud võlgnevuse tõttu võib soojavarustus katkeda kogu majas. Nii kannatavad ka need elanikud, kes on oma arved alati õigeaegselt tasunud.

"Meile teadaolevalt on ministeerium ette valmistanud hüljatud korterite sundvõõrandamist võimaldava seaduse eelnõu. Siiski on tõenäoline, et isegi kui eelnõu jõuab peagi menetlemiseks riigikogusse, ei jõustu seadus enne järgmist küttehooaega. Samuti kulub aega sundvõõrandamise menetlusele endale," märgib Madise.

Asjade selline kulg võib tähendada, et osad oma toasooja eest tasunud korteriomanikud võivad jääda ammu teada põhjusel kütteta ka eeloleval sügisel, kui nad ei tasu hüljatud korterite küttevõlgasid.

Probleem on kõige akuutsem Ida-Virumaal. Aasta tagasi kirjutas Põhjarannik, et kütteta jäämine ähvardas 70 elumaja. Kuigi must stsenaarium ei realiseerunud, jäi sisuline lahendus endiselt saavutamata. Veebruaris otsustas riik probleemiga tegelemiseks luua töörühma erinevate ministeeriumite ja omavalitsuste esindajatest.

Madise tahab, et MKM esitaks talle 22. juuniks ülevaate meetmetest, mida ministeerium on probleemi lahendamiseks ette võtnud.