Enim projekte esitati keskkonnateadlikkuse valdkonnas, järgnesid veemajandus, looduskaitse ja jäätmekäitlus, kirjutas Põhjarannik.

"Kõige rahamahukamad on jäätmekäitluse projektid," ütles keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) esindaja Ida-Virumaal Bruno Uustal. "Näiteks küsib kümneid miljoneid üks firma, kes soovib siia rajada ohtlike jäätmete käitlemise tehast."

Veemajanduse programmist taotleb Jõhvi vallavalitsus 2,6 miljonit krooni Linna küla veevarustuse rajamiseks.

"16 majapidamist on praegu joogiveeta," tõdes vallavanem Etti Kagarov. "Mitukümmend aastat tagasi rajas Eesti Põlevkivi sinna poolesaja meetri sügavused kaevud, mis on viimase paari-kolme aastaga reostunud: vees on liiga palju rauda ja magneesiumi, veel on õlikiht peal ja kohati see lausa haiseb."

Kokku esitati tänavusse teise vooru 662 taotlust, mille maht oli enam kui 939 miljonit krooni. Maakondadest laekus enim taotlusi Tartumaalt (76), järgnesid Ida-Virumaa (54) ja Harjumaa (53).