Idapiiril läheb ebaseaduslik kütusevedu kinni

Eelmise nädala algusest on maksu- ja tolliamet (MTA) karmistanud kontrolli nii Narvas kui ka lõuna piiripunktides, et teha lõpp ebaseaduslikule kütuseveole Venemaalt, mille tõttu jääb Eesti riigil laekumata ligikaudu 23 miljonit eurot aktsiisitulu. MTA kavatseb karmistatud kontrolli jätkata eesmärgiga probleem lahendada ja jäädavalt kõrvaldada.

Probleem ebaseadusliku kütuseveoga ei ole midagi uut, kuid pärast seda, kui Läti muutis riigipiiri ületamise seadust, mis lubab nüüd tavatingimustel vaid kord nädalas piiri ületada, on Eestis piirikaubandus oluliselt kasvanud. Ligi pooled piiriületustest Koidula piiripunktis, mida oli eelmisel aastal kokku umbes 50 000, on kütuseveo eesmärgil.

Sõidukeid kontrollitakse jälgimise põhjal, sõeludes välja sõidukid, mis mõnel juhul ületavad piiri isegi mitu korda päevas.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 68 esimese sätte põhjal võib Eestisse tuua aktsiisivabalt sihtkohta jõudmiseks vajaminev kütus, mis on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis.

Seadus on tegelikult olnud muutumatu aastast 2004, kuid praeguse kontrolli karmistamine on seoses selle seaduse tõlgendamisega.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja kohusetäitja Urmas Koidu sõnul tähendab see autojuhtidelt nende reisi sihtkoha väljaselgitamist ja sellele vastavalt siis üleliigse kütuse maksustamist piiripunktis.

„Sellest ajast, kui alustasime kontrolli, hakkasid järsku paljud autojuhid Poolasse sõitma, kuid sellistel juhtudel peame ikkagi põhjalikumalt uurima, et välja selgitada tegelik sihtkoht. Enamasti ei ole see Tartust kaugemal,” selgitas Koidu. Maksmisest keeldumise korral tõkendatakse kütusepaak ja sõiduk pannakse sihtkohta jõudmiseni järelevalve alla. Tulemusena on lühenenud ootejärjekorrad ja enamik vahele võetud ebaseaduslikest vedajatest on maksnud ära aktsiisimaksu.

Suurem osa kütustest veetakse üle juhureisibussidega, kus on vaid mõni reisija peal, või siis spetsiaalsete kaubikutega, mis on kütuseveo eesmärgiga ümber ehitatud. Koidu sõnul on neid masinaid väga lihtne eristada, liinibusse ning ka turiste kontroll ei puuduta. Püütakse süstemaatiliselt kaubanduslikel eesmärkidel piiri ületavaid sõidukeid. Samuti on karmistatud kontrolli piiritöötajate tööülesannete täitmise üle.

Narva piiripunktis on põhiliseks probleemiks ebaseaduslik tubaka- ja alkoholivedu. Tubakatoodetelt laekumata aktsiisimaks on hinnanguliselt umbes seitse miljonit eurot, alkoholilt väiksem, kuid suur probleem on Koidu sõnul siiski kütusevedu riigi lõunapiiril.

Kokku on Eestis aasta jooksul 1,8 miljonit piiriületust Venemaa vahel. MTA on seadnud pikemaajaliseks eesmärgiks jõuda muudatuseni seaduses, mis piiraks piiriületust nädala lõikes, mitte päevas.

Probleem on laiahaardelisem

Piirikaubanduse lõpetamine on oluline lisaks aktsiisimaksu laekumisel Eesti riigile ka piirijärjekordade probleemi kõrvaldamiseks ja piiriäärsete alade majanduse edendamiseks. Maksu- ja tolliameti sõnul on pikas perspektiivis oodata ka piiriäärsete alade majanduse kasvu kaubandusasutuste käibe tõusmise kaudu. See on omakorda abiks ühiskondlikele probleemidele, tekitades juurde töökohti, ja aktsiisimaksude laekumisest on lisaraha näiteks töötu abiraha maksmisele. Samuti on oodata pikkade järjekordade kadumist Venemaa piiril. Kolmveerand kütuseaktsiisi tulust on mõeldud teederemondile, ülejäänu muude riigi ülesannete täitmiseks.