Välismaiseid kliente teenindavad Läti pangad nägid mullu pealt, kuidas nende õnn pöördus - hoiused vähenesid veerandi võrra, vahendas Bloomberg. Tänavu ilmselt trend jätkub, sest pangad peavad rakendama karmimaid reegleid, mis omakorda peletavad riskantsed kliendid eemale.

"Ärimudelid, mis on aastakümneid olnud orienteeritud väliskannetele, peavad muutuma," ütles agentuurile Peters Putnins, Läti raha- ja kapitaliturukomisjoni juht.

Läti oli pikka aega eks-nõukogude raha magnet. Kuigi idast sissevoolav raha aitas pangandusel kasvada, sai panku samas süüdistada küsitava päritoluga raha hoiustamises. Näiteks liikus läbi Läti pankade Moldovast pätsatud miljard eurot, nelja aasta jooksul Venemaalt kõrvale hiivatud 20 miljardit eurot ning ka raha, millest üks Skandinaavia telekom kesk-Aasias altkäemakse jagas.

2015. aastast alates hakkas riik Lätis jagama kopsakaid trahve raha päritolu tuvastamise reeglite rikkumise eest; samuti võeti mullu panganduslitsents Trasta Kommercbankalt, põhjuseks tõsine ja korduv reeglite eiramine.

Läti pankades oli aasta lõpus 12,5 miljardi euro jagu hoiuseid mitteresidentidelt ja 14 miljardi jagu residentidelt. Eesti pankades oli samal ajal residentide hoiuseid rohkemgi, 14,7 miljardi eest, samas kui mitteresidentide hoiuseid oli vaid 6,6 miljardi euro jagu.