Roosi plaan on selline: kui euro tuleb käibele, korjatakse kroonid kokku, aga mitte ei hävitata, vaid kupüüridesse lüüakse näiteks augud sisse ja lastakse uuesti ringlusse, kirjutab Õhtuleht.

Auguga kroon ei saaks siiski asuda päriselt euro kõrvale, sest Roosil ega Tartu hoiu-laenuühistul pole raha emiteerimise õigust, seetõttu nimetab Roos auguga kroone intressivabaks veksliks, mis täidaks praeguses majanduskriisis raha funktsiooni isegi paremini kui pärisraha.

Kui too raha võidaks inimeste usalduse, ärkavat meie sisemajandus Roosi sõnul okasroosikeseunest, sest auguga kroone jätkub kõigile ja rahapuudust enam pole: töötud leiavad tööd tellimuste vähesuse tõttu seiskunud firmades, sest rahval on taas raha kauba ostmiseks, ettevõtja omakorda saab maksta töölevõetuile palka, mille eest nood ostavad endale kõike vajalikku.

Eesti Panga kõneisik Viljar Rääsk ei pea Roosi unistust siiski võimalikuks: “Eesti Pank on võtnud kohustuse vahetada kroone eurode vastu tähtajatult ning krooni ja euro ühel ajal kasutamine tekitaks kindlasti väga palju segadust.”