Idee: Tõstkem käibemaksu ja alandagem sotsiaalmaksu!
Tallinna tehnikaülikooli professor ja Eesti Panga nõunik Karsten Staehr käis eelmisel nädalal välja idee alandada Eestis sotsiaalmaksu ja tõsta samal ajal käibemaksu. Täpselt kalkuleerides oleks seda võimalik teha eelarve mõttes neutraalselt, see tähendab: kokkuvõttes eelarve ise rahaliselt ei võidaks ega kaotaks, ainult maksustruktuur muutuks.
Staehr nimetas seda kaudseks devalveerimiseks. Sotsiaalmaksu langetamine alandaks Eestist eksporditavate kaupade hindu ja käibemaksu tõstmine samal ajal kergitaks Eestisse imporditavate välismaiste toodete hindu. See poleks valuuta devalveerimine, kuid efekt oleks sarnane. Sellist võtet on kasutanud näiteks Saksamaa. Ka Leedus käesoleva aasta alguses tehtud maksureformis oli kaudse devalveerimise nüansse: nad alandasid tulumaksu ning tõstsid käibemaksu ja kaotasid käibemaksuerinevused. Tõsi, Leedu maksureform oli laiem ja koosnes ka paljudest muudest osadest.
Ärileht küsis poliitikutelt, mida nemad arvavad sotsiaalmaksu langetamise ja käibemaksu tõstmise ideest nii praeguse kriisi kontekstis kui ka pikemas perspektiivis.
-
Jürgen Ligi, Reformierakond: Mõttesuund on õige
Mõttesuund on õige, aga ruumi sotsiaalmaksu üldiseks alandamiseks kahjuks pole. Tervishoid ja pensionid on pika vinnaga rahastamismured. Selle asemel oleme tulumaksu alandanud, selle kulu on mitmeotstarbeline ja paindlikum. Käibemaksu tõstmist on arutatud, aga mõistagi oleks see kriisi ajal ja tarbimise mõõnas üpris valus. Kohe hakkaksid lendama ka süüdistused, et vaeseid rõhutakse. Aga tarbimise maksustamine on tulevikutrend, mida ei muuda mingi populistlik loba tarbimismaksude liigsest osakaalust. Sellisel kujul asi kindlasti päevakorras pole, kuigi rahandusministri paberis käibemaksu tõstmine sisaldub.
-
Eiki Nestor, Sotsiaaldemokraatlik Erakond: See ei oleks aus!
Ei kipu seda mõtet toetama. Tuleb muidugi tunnistada, et tööjõumaksud ei ole meil madalad. Aga võimalust nende vähendamiseks ka eriti ei ole. Riigi muude tulude (kaasa arvatud käibemaksust laekuva tulu) kasutamine sotsiaalsfääris on tulevikus kindlasti vajalik ja mõistlik.
Selline samm kindlasti mõjutaks nii eksportkaupade kui ka importkaupade hindu. Meil tuleb loobuda usust, et suudame siin toodetavate kaupade hinnaga olla maailma mastaabis konkurentsis. Meie kaupade konkurentsivõime peab toetuma mitte madalale hinnale, vaid eelkõige kõrgele kvaliteedile. Riigi tulude ja kulude asjus tähendaks selline samm seda, et suurem koormus langeks väiksema sissetulekuga inimestele. Ehk siis väiksema sissetulekuga inimesed maksaksid rohkem maksu selle nimel, et meie kaubad oleksid maailmas odavamad! See ei oleks aus.
-
Taavi Veskimägi, IRL: Mulle see idee meeldib!
Mulle see idee meeldib. Otseste maksude langetamine ja kaudsete maksude tõstmine on õige suund. Ja otseste maksude puhul tuleb tegeleda eelkõige just sotsiaalmaksuga, mis on Eestis kõrge tööjõu maksukoormuse allikas. Küsimus on, millises osas sotsmaksu langetada ja kes võtab kulude finantseerimise kiire rahvastiku vananemise valguses üle. Kas langetada sotsiaalmaksu efektiivset määra sotsiaalmaksule ülempiiri seadmise või üldise määra vähendamise kaudu?
Kulude poolel näen ma suuremaid võimalusi liikuda tervishoius koos maksu langetamisega personifitseeritud tervisekontode süsteemile, kus solidaarselt sotsiaalmaksust makstavate suuremahuliste teenuste kõrval oleks personifitseeritud tervisekonto kaudu kaetavad üldteenused ja oma taskust finantseeritavad teenused (á la hambaravi). Pensionikassas tekivad võimalused: esiteks täiendava hõive – kas siis pikema tööea, võõrtööliste või rohkemate töötundide kaudu; teiseks töötamise produktiivsuse kasvu kaudu.
Samuti on küsimus käibemaksu tõstmise viisis. Kas tõsta käibemaksukoormust erandite kaotamise, üldise standardmäära tõstmise või oluliselt diferentseeritumate käibemaksumäärade rakendamise kaudu, mis suurendaksid üldist käibemaksukoormust?
Ka mina olen arvamusel, et Eesti maksusüsteemi tuleb reformida, kuid seda saab teha siis, kui stabiilsus on käes, ja tervikpaketina. Üksikute ideede põhjal maksusüsteemi muutma asuda oleks suur viga. Ka kõnealune idee tuleks tervikpaketis läbi töötada. Ilmselt nõuab Eesti maksusüsteem uue majandustõusu toetuseks põhimõttelisi muutusi, kuid seda ei saa teha konkurssi kaudu: pakume üksikuid huvitavaid maksuideid. See suurendab ainult segadust.
-
Jüri Ratas, Keskerakond: Käibemaksu tõusu võiks kaaluda luksuskaupade osas.
Sotsiaalmaksu alandamise ja käibemaksu tõstmise mõju jaotuks meie ühiskonnas üsna ebaühtlaselt, sest töötute arv kasvab iga päevaga. Samuti lööb käibemaksu tõus valusasti just sotsiaalselt nõrgemaid gruppe. Sellise variandi rakendamisel tuleb käibemaksu arvelt kompenseerida pensionikassale ja haigekassale kõik vähemlaekumised. Käibemaksu tõusu võiks kaaluda küll, kuid seda eeskätt luksuskaupade osas, ent ravimite, toiduainete, kultuuriürituste ja -kaupade osas tuleks käibemaksu hoopis langetada.
Mulle tundub, et sellist kaudse devalveerimise varianti saaks rakendada siis, kui meil oleks sotsiaalselt haavatavad inimesed rahuldavamalt kaitstud. Praegu langeks liig suur osa koormast just nendele. Eurostati 2008. aasta andmetest, kus võrreldakse 2006. aasta ja 1996. aasta maksude struktuuri Euroopa Liidu riikides, järeldub, et Eesti kuulub kõrgete kaudsete maksudega riikide hulka koos Bulgaaria, Küprose, Malta, Rumeenia ja Iirimaaga ning samal ajal madalate otseste maksudega riikide sekka koos Bulgaaria, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Rumeeniaga.
Eelarve tasakaalustamisel ei saa riik tegelda vaid kärpimisega, sest nii viime mõnedki eluvaldkonnad (tervishoid, sotsiaalhoole, korrakaitse jm) päris kriitilisse seisu. Kärpimise kõrvale peame panema püsitulude poole, majanduse elavdamise ja töökohtade loomise kava. Siinkohal tekib riigi jätkusuutlikkuse tagamise küsimus. Seda nii oma rahva jaoks tervikuna kui ka erinevate inimgruppide jaoks, sealhulgas sise- ja välisinvestorid. Investor vajab stabiilset keskkonda igas mõttes − nii infrastruktuuri, sotsiaalvaldkonda, turvalisust, haridust jm. Sellist keskkonda suudame luua vaid siis, kui oleme selge tulevikuvisiooni ja asjakohase tegevusprogrammiga. Kahjuks praeguse poliitikaga suretatakse riigieelarve kaudu meie ettevõtluskeskkonda. Tööjõu maksustamine on Eestis suhteliselt kõrge just eeskätt sotsiaalmaksu osas, kuid muud maksud on suhteliselt madalad, näiteks üksikisiku tulumaks.
See näitab, kui väga erineme oma suurtest eeskujudest, milleks on läbi aastate olnud põhjala riigid. Põhjamaades (Rootsis, Soomes, Taanis, Norras) on otseste ja kaudsete maksude osakaal Eesti omale otse vastupidine. Väiksematest riikidest oleme otseste maksude osakaalu poolest eelviimased, eespool ainult Slovakkiast, tagapool aga näiteks Leedust, Lätist, Sloveeniast.
Kaudsete maksude määr on Eestis Euroopa Liidu keskmisest ligi 9 protsendipunkti võrra kõrgem ja otseste maksude määr 0,8 protsendipunkti võrra madalam. See annab märku meie maksusüsteemi muutmise vajadusest. Riigi jätkusuutlikkusele ja inimeste heaolule suunatud maksusüsteemi muutmine (edasiarendamine) saab sündida vaid väga laiapõhjalise (valitsev koalitsioon, opositsioon, teadlased, praktikud, ka kolmas sektor) ja konstruktiivse diskussiooni tulemusena. Millegipärast valitsus seda väldib.
