Iduettevõtja miljarditehasest: 200 töökoha loomine miljardi euroga on uskumatult halb tulemus

 (86)
Lisatud Est-Fori kommentaar!
Pipedrive
PipedriveFoto: Rauno Volmar

Iduettevõtja Ragnar Sass kirjutas sotsiaalmeedias, et puidurafineerimistehase asutajate lubadus luua 200 töökohta on väga väikse mõjuga arvestades, et Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta.

Eesti start-up-maailma tipptegija ning Garage48, Pipedrive'i ja Clanbeat'i kaasasutaja Ragnar Sass kommenteeris sotsiaalmeedias Postimehe artiklit, et Eesti teadlaste hinnangul on nn miljarditehase ehk puidurafineerimistehase rajamine Eestisse vajalik, kuna see võimaldab puidu paremat väärindamist ja tõstab kokkuvõttes Eesti majanduse tootlikkust, kirjutab Äripäev.

Tegemist on Est-For invest OÜ puidurafineerimistehasega, millega on lubatud luua 200 töökohta. Mujal majanduses tekib Est-Fori sõnul koos tehasega 300-400 töökohta, seda eriti transpordisektorisse. Riigile tekib maksutulu ainuüksi ehitusfaasis 40-48 miljonit eurot. Käitamisfaasis 11-12 miljonit eurot.

Ragnar Sass kirjutas Facebooki grupis "Eesti Metsa abiks", et miljard eurot 200 töökoha loomiseks on väga halb tulemus. "Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta ILMA keskkonda veidigi ohustamata. Kindlasti ei saa kunagi kõik töökohad olema startupi sektoris, aga miljard eurot ja 200 töökohta on uskumatult halb tulemus," kirjutas ta lisades, et sellel on väga väike mõju Eesti tööjõuturule.

Seotud lood:

Teadlaste hinnangus kirjeldatakse, et ainult Eesti ressursside baasil ja praegust raiemahtu säilitades ei suudeta toorainevajadust katta okaspuu paberipuidu osas. Ragnar Sassi sõnul on järelikult motiiv suuremaks raieks projekti tugevalt sisse kirjutatud. Samuti lisab ta, et jäätmevaba ja vee korduvkasutamisel põhinev puidurafineerimise tehnoloogia pole veel majanduslikult konkurentsivõimeline - ehk siis keskkonna probleemide risk on ülikõrge.

"Lisaks on mul on ka tõsisem ettepanek - Eesti peaks saama üheks esimeseseks riigiks maailmas, kus suure keskkonna kahju tekitamine on kriminaalkorras karistatav, koos vastavate karistustega," kirjutas ta.

Est-For: tehase rajamisest võidavad metsaomanikud ja töökohti luuakse Harjumaalt välja

Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul ei tugine tehase idee raiemahu suurendamisel ja tehase rajajad ei ole kunagi planeerinud kasutada vaid Eestist pärit tooret. "Tegu on Liivimaa projektiga, toorme hanke areaal on Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene. Kinnitame, et Eesti raiemahte tehas ei mõjuta. Tehase maksimaalne toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit puidutooret aastas. Sellest üks miljon tuleks Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest - hakkest ning 2,3 miljonit praegu Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene poolt eksporditavast paberipuidust. Täna veetakse autodega sadamatesse ja üle mere Skandinaaviasse ca 7,7 miljonit kuupmeetrit tehasele sobivat tooret, tehase soov on sellest ära kasutada kohapeal 3,3 miljonit m3. Nii ületab Eesti ja Läti turul juba olemasolevate raiemahtude juures ringlev sobiliku toorme kogus rohkem kui kahekordselt mahtu, mida tehas kasutaks, mistõttu ei ole vajadust raiemahtusid tõsta," ütles ta.

"Arusaadav, et inimestel on keskkonnaga seotud murekohti. Neist kõige kaalukamaks võibki pidada tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe jõgikonnale ja Peipsi vesikonnale. Sellele küsimusele saame vastata pärast keskkonnamõjude uuringuid. Praegu saame öelda, et Euroopa tööstusettevõtted peavad tagama keskkonnasõbraliku tootmise. Selleks on Euroopa Liidus kohustuslikud parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuded," kommenteeris Polli.

Töökohtade loomise kohta ütles Polli, et kui esmapilgul võib tunduda, et loodavad 200 töökohta ja väärtusahelas töö andmine kuni 700-le inimesele pole kuigi suur asi – Tartumaal on ju teisigi samaväärse töötajate arvuga ettevõtteid, siis tervikpilt vajab laiemat konteksti. "Tehase rajamisest võidavad kõige rohkem metsaomanikud, keda Eestis on ca 104,000 ja Lätis ca 127,000 ehk koos perekondadega üle 500,000 inimese. Nendel inimestel tekib võimalus oma vara väärtustada ja saada kvaliteetse puidu eest ausat hinda," ütles ta.

Loe veel

"Lisaks on oluline, milliseid töökohti me loome ja kus neid luuakse, väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Kõrge lisandväärtusega töökohad on sellised, mis võimaldavad maksta konkurentsivõimelist palka. Eesti puidusektoris on keskmine lisandväärtus 27 500 eurot, puratehase töötaja keskmine lisandväärtus oleks miljon eurot aastas. See on samaväärne sellega, nagu asuks Eesti töötlevas tööstuses tööle 8000 uut töötajat. See ongi üks peamisi võimalusi, kuidas Eestis nappiva tööjõu tingimustes edasi tegutseda ja konkurentsivõitluses ellu jääda," sõnas Polli.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare