Eesti Energia sotsiaalelektri programmi raames võib iga kümnes eraklient pääseda järgmise aasta aprillis kehtima hakkavast 20-kroonisest kuutasust.
Eesti Energia Teeninduse turundusdirektori Jaanus Arukaevu sõnul koosneb sotsiaalelektri sihtgrupp umbes 70 000 kliendist ning kahe-kolme nädala pärast peaks ettevõttel olema täpsem ettekujutus kuutasust pääsejatest.
Juhul, kui sotsiaalelektri saajate hulk leibkondade lõikes ulatub 50 000-ni, tähendab see, et kümme protsenti energiafirma eraklientidest pääseb kuutasust.
tulemused selguvad veebruaris. “Konkreetne number selgub veebruaris, siis selgub ka see, kuidas sotsiaalelektri programm Eesti Energia majandustulemustele mõjub,” lausus Arukaevu.
Kuigi sihtgruppide osas langetas otsuse mitme riigiameti, liidu ja Eesti Energia esindajatest moodustatud töögrupp, polnud kaugeltki kõik osapooled saadud tulemusega rahul.
“Tarbijakaitset kogu protseduur ei rahuldanud,” sõnas töörühmas osalenud Eesti Tarbijakaitse Liidu juhatuse liige Aino Runge.
Tema sõnul pole ka täiesti selge, kuidas leitakse tehnoloogiline lahendus, et sooduselekter kõigi abivajajateni reaalselt jõuaks. “Meie statistika ei avalda näiteks üksinda elavaid pensionäre,” tõi Runge näite.
Arukaevu oli seevastu kindel, et nendele, kes abi vajavad ning sihtrühma kuuluvad, seda ka võimaldatakse.
See, kuidas sooduselektri sihtgruppi kuuluvate inimeste andmeid kogutakse, selgub hiljemalt jaanuari alguses.
Ühe variandina kaalub energiafirma sotsiaalprogrammi algandmete kogumist sotsiaalkindlustusameti ning kohalike sotsiaalametite kaudu.
Eesti Energia otsib nende registritest välja oma kliendid ning saadab koju makstud vastusega avalduse vormi, kuhu kliendil tuleb märkida, kas ta kuulub ühte sihtgruppidest. Klientide saadetud vastuste järgi koostatakse nimekirjad, mille põhjal peaks selguma sooduselektri saajad.
Teise võimalusena näeb energiafirma ise sooduselektri saajate nimekirja koostamist.
Arukaevu sõnul saavad sel puhul need kliendid, kes vastavad defineeritud sihtgrupile ja sotsiaalelektri müügitingimustele, taotleda ise sotsiaalelektri ostjateks registreerimist.
kahtluste puhul kontroll. Sel juhul jätab energiafirma endale õiguse kontrollida nimekirja koostöös kohalike omavalitsustega ning korrigeerida seda, kui on alust kahelda, et kliendi esitatud andmed ei ole tõesed või nende põhjal ei kuulu ta ühtegi sihtgruppi.
Juhul, kui sotsiaalelektrit hakkab saama 70 000 tarbijat, jääb Eesti Energial aastas saamata 16,8 miljoni krooni ulatuses tulusid.
