Iirimaa raskused ei jäta riivamata ka eestlaste elu
Iirlaste majandusraskused ei jäta puutumata ka eestlasi: töökohti, mida miinimumpalga eest oli idaeurooplastel veel kolme-nelja aasta eest vaat et valida, lihtsalt pole enam. Või töötavad neil iirlased ise. Sealsed eestlased räägivad kuue kuu kuni aasta-pooleteise pikkustest otsingutest, enne kui õnnestub tööotsa leida. Sugulastele-tuttavatele Eestis, kes paluvad vihjeid vabadest töökohtadest, vastatakse: „Vaat nendega on siin praegu kitsas käes.”
Kolme-viie või rohkema aasta eest Iirimaale läinud ning paikseks jäänud eestlased tunnevad kriisi aimatavat hingust palga-päeval ja poes hinnasilte uurides. „Kui töökoht on olemas, siis ei pane riigi majandusraskusi suurt tähele. Kuigi hinnad jah on tõesti tõusnud ja paljud väiksemad firmad oma tegevuse lõpetanud. Ületundide eest maksti varem rohkem, praegu tööandjad neid eriti enam teha ei lase,” ütles Dublinist 150 kilomeetri kaugusel Waterfordis elav Jaana (39, rääkijate palvel jäävad täisnimed vaid toimetuse teada).
Jaana koos kahe pojaga elab Iirimaal seitsmendat aastat. Itaallaste burgeriputkas „mustalt” alustanud naine juhatab praegu suurt bensiinijaama aastapalgaga 21 000 eurot ehk 328 579 krooni, lisaks kvartaliboonused ja pidevad koolitused. Iiri pangast võetud laen sai hiljuti makstud. „Ega siin nii lilleline ei ole kui vanasti. Kolme-nelja aasta eest sai vabalt tööle, enam ei saa,” ütles ta. „Ühe siinse eestlase õde tuli poolteist aastat tagasi Iirimaale ja otsis pool aastat tööd, enne kui midagi leidis. Muidugi, kuidas kellelgi veab. Eelmisel nädalal alles avati kolm Tesco poodi, nii et meil Waterfordis sai ka 110 inimest tööd.”
Helen (29) kaotas Dublinis töökoha kahe kuu eest, kui väike lauanõudepood äärelinnas oli sunnitud oma uksed sulgema. „Miinimumpalgaga töökohad, kuhu eestlased tulid, on ju enamasti väiksemates firmades, mis ongi praegu raskustes,” ütles ta. Üle viie aasta riigis elanud naine võttis end töötuna arvele ja saab iga nädal töötu abiraha u 183 eurot (2863 kr). Lisaks hüvitatakse töötule 80 protsendi ulatuses eluasemekulud.
Kalkunikitkumist ei tulegi?
Kui palju eestlasi Iirimaal on, ei oska öelda keegi – paljud lahkuvad nii, et Eestis sellest midagi ei teata. Selle kuu seisuga on ametlikult rahvastikuregistris Iirimaa oma elukohaks registreerinud 655 Eesti kodanikku, märkis rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja Aire Leht.
Eilse seisuga polnud rahvusvahelises EURES-portaalis üh-tegi töökohta eestlastele Iirimaale. Enamgi veel: töötukassa EURES-e teenusejuhi Marta Traksi kinnitusel pole neid olnud viimased pool aastat.
„Ei saa võrreldagi mõne aasta taguse ajaga,” nentis Traks. „Praegu näeme, kuidas leedukad, lätlased ja eestlased koju tagasi tulevad, Iirimaal pole olukord tööturul kiita.” Teenusejuhi hinnangul on parem nende eestlaste olukord, kes pole oma elu sinna sisse seadnud – nemad saavad tagasi tulla. Pääsu pole neil, kes varem nii kindlana tundunud töökohal laenu võtsid.
Iirimaa asemel, kes mõne aasta eest oli üks aktiivsemaid eestlaste tööle meelitajaid, paistavad tööpakkumistega nüüd silma Soome, Küpros, Itaalia. Marta Traksi kinnitusel pole iirlased seekord isegi jõuluhooajaks kalkunikitkujaid värvanud ja nüüdseks on tagasi kodus suurem osa neidki, kes aasta eest seda tegema läksid.
