Kuigi Kristina ja Tarmu Kurmi kodus Tartus Eha tänaval on remont alles pooleli, on elamine juba nüüd ääretult ilus. Viimaste aastate jooksul on pererahvas palju kolinud, alles nüüd leidsid nad selle õige ja oma. Juba majja sisenemisel on tunda erilist hingust ja energiat. Ilmselt tuleneb see sellest, et Kurmid on ehitamisel lähtunud ökoloogilistest lahendustest.

Ka nende eelmine kodu sai tunda nende ökovõtete lembust. Kurmide kodu kuulutati “Kaunis kodu 2003” konkursil ehedaimaks ökokoduks. Eha tänavas soovisid nad kätteõpitud stiili jätkata. Paraku ei saanud praeguses kodus säilitada nii palju vana kui nad oleksid soovinud – välja tuli vahetada laed ja ka põrandad. Nõukogude ajal oli majas neli pisikest korterit, mistõttu tuli projekti oluliselt muuta.

Soojustuseks pilliroomatt

Avatud köögiosaga elutoas torkab kohe silma erilise värvilahendusega sein ja rohke puidu kasutamine. Läbilõikes näeb sein välja selline: palkseinad on kaetud pilliroomatiga, millel on vana lubikrohv, seejärel tuleb uus 5 cm paksune pillirooplaat, millel on uus lubikrohv. See on alternatiiv tänapäeval laia kasutusega kipsplaadile. Roomatt kannab soojustusmaterjali tähtsat rolli.

Kurmid tõdevad, et Eestis on häid krohvijaid vähe. “Krohvipind ei pruugi tulla nii sile, aga see ongi huvitavam,” kinnitab Tarmu. Majaseintel on kasutatud ka savikrohvi, mis on suurepärane ruumi õhuniiskuse regulaator: kui toas on niiskust liiga palju, kogub krohv selle endasse, kui aga õhk on kuiv, annab savikrohv niiskust endast välja.

Kurmide seinad teeb eriliseks kohupiimavärv, mida on odav ise kokku segada. See sobib hästi krohvi peale ning laseb sellel hingata. “Mitte nagu paljud keemiat sisaldavad tooted,” ütleb Tarmu. Kristina sõnul teeb kohupiimavärv seinad isikupärasemaks ja neid katsudes on käepuudutuse tunne.

Kurmide kodus on kasutatud erinevate värvide kombinatsioone: valge ja kollane teineteise peal; valge, punane ja kollane koos; ainult punane ja ainult sinine. Kohupiimavärvi ei saa kasutada niisketes ruumides nagu vannituba ja halvasti ventileeritud köök. Kurmide vannitoaseinad ongi värvitud hoopis roosakasbeeÏi lubivärviga.

Sajandivanune värv

Kohupiimavärv ei ole uus toode, seda on kasutatud sajandeid, ometi müüakse kaseiinivärvi Eestis vaid paaris poes. Eriti vastupidav on kaseiinvärv just lubikrohvpinnal. Kui värvi tulevane aluspõhi on varem värvitud, tuleb vana värv ja mustus seinalt eemaldada. Pese seina 5% kaltsineeritud soodalahusega. Uued pinnad tavaliselt nii suurt ettevalmistust ei vaja. Kruntimine on aga mõlemal juhul oluline. Ühtlase pinna saamiseks peab värvi peale kandma suhteliselt kiiresti, soovitav oleks mitme värvija samaaegne töö. Kaseiinvärvi toon muutub pinnal kuivades tunduvalt heledamaks. Kui tahetakse tumedamat tooni, tuleb lisada rohkem kui 10% värvimulda ja kriiti tuleb algretseptist sama palju vähendada. Kohupiimavärvi saab kasutada ka kipsplaadil.

Kaseiinvärv inspireerib katsetama erinevaid värvitehnikaid. Värvimisel ja kuivamisel ei tekita see allergiat ega muid terviseprobleeme, on sõbralik nii inimese haistmis- kui ka nägemismeelele. Kui töödest värvi üle jääb, ei ole samuti hullu, sest see on looduslik ning ei reosta keskkonda – selle võib rahumeeli prügimäele saata.

Kohupiimavärv

Retsept

1 liitri maksumus ca 15 kr

•• 250 g rasvata kohupiima

•• 10 g booraksit

•• 30 ml kuuma vett

•• 25 ml linaõlivärnitsat

•• 500-600 g kriiti

•• 400 ml külma vett

Valmistamine

•• Esmalt sega ühes nõus kokku kuivosad, seejärel lisa segule 400 ml külma vett ning sega korralikult.

•• Nüüd sega eraldi nõus booraks sooja veega, lisa kohupiim ja värnits.

•• Nüüd võid mõlemad pooled kokku segada..