Ilona Saari jäi süüdistatavaks

Harju maakohus rahuldas Preatoni protsessis süüdistatavate isikute kaitsjate kaebused ning tühistas riigi peaprokuröri määruse, millega lõpetati ettevõtja Ernesto Preatoni oponendi Ilona Saari suhtes kriminaalmenetlus.

Ilona Saari on Harju maakohtu eelmise nädala kohtumääruse kohaselt Preatoni protsessis endiselt süüdistatav, kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu, kirjutatakse pressiteates.

Kohus leidis, et Ilona Saari suhtes kriminaalasja lõpetamine eirab teiste samas asjas süüdistatavate (Ernesto Preatoni, Aivar Pihlaku ja Angelika Annuse) võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti on kohtu hinnangul rikutud nende isikute puhul ausa kohtupidamise põhimõtet.

Tutvunud esitatud kaebustega, asus kohus seisukohale, et Ilona Saari teadis vajadusest ning kohustusest ilmuda Eestisse süüdistuse esitamiseks. Seda tõestab kriminaalasja menetlemise käik.

Kohus nendib, et kuni 19. märtsini 2007 pole Ilona Saarile olnud võimalik süüdistust esitada ega teda kohtu alla anda. 15. märtsil 2007 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni alusel ei ole Ilona Saari kriminaalasja menetlus katkenud.

Ka ei ole kohtu arvates aktsepteeritav, et Ilona Saarile ei saadud süüdistust esitada seetõttu, et tema tervislik seisund väidetavalt seda ei võimalda. Seda, milline oli ja on Ilona Saari tervislik seisund, ei ole võimalik üheselt öelda, seisab kohtumääruses.

Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole Ilona Saari ise olnud koostöövalmis ega aktsepteerinud kutset Eestisse tulla.

Kohtu käsutuses on andmed, et kriminaalasja menetlemise ajal, kui sooviti esitada süüdistus Ilona Saarile, töötas viimane alates 2003. aastast ettevõttes Deloitte & Touche Central Europe vastutaval ametikohal finantsjuhina ning tema passis olevate templite alusel on isik reisinud eri sihtkohtadesse Euroopas.

Süüdistuse esitamiseks Tallinna tulemata jätmine, kuid samal ajal korduvalt reisimine, mida tema tervislik seisund ei takistanud, andsid kohtule piisava aluse arvata, et Ilona Saari ei ilmunud süüdistuse esitamisele tahtlikult, mis jällegi annab aluse järeldada, et ta hoidus menetlusest tahtlikult kõrvale. Karistusseadus aga sätestab, et kui isik hoiab kõrvale kohtueelsest menetlusest, siis süüteo aegumine peatub.