“Eesti majandus on viimasel aastakümnel olnud kohati isegi imelapse seisuses. Täna oleme jälle maa peal tagasi,” vahendab presidendi kantselei Ilvese sõnu. “Kas oleme midagi kahe silma vahele jätnud või midagi valesti teinud? Või ei sõltu see kõik üldsegi meist ja on paratamatu?”

Eesti senine edu on paljuski tulenenud eelistest, mis olidki määratud kaduma nagu väga odav tööjõud või madal võlakoormus. Need olid siirdemajanduse eelised küpsemate majanduste ees, kuid oma olemuselt ajutised eelised, mida tuligi maksimaalselt ära kasutada, rääkis riigipea, lisades: “Ent tänane seis majanduses - ja seda ka ilma maailmamajanduse probleemideta — näikse ütlevat, et ühe eksami eduka sooritamise järel veel rikaste riikide hulka ei jõua. Selleks on rohkem vaja.”

President Ilves meenutas, et meie Põhjala naabrite majandusprobleemide edukas lahendamine 1990. aastate alguses lõi aluse nende tänaseks eduks ning need riigid on tänases Euroopas ühed vähestest, kus on edukalt lahendatud ka sotsiaalküsimused, tööturupoliitika ja kelle riigieelarve on jätkusuutlik ka vananeva elanikkonna tingimustes.

“Aluse sellele kõigele lõi siiski nende majanduste tootlikkus, mis omakorda tugines nende uuenduslikkusele, heale haridusele ja tehnoloogilisele kõrgtasemele,” ütles riigipea. “Unustada ei saa ka nende ühiskondade suurest läbipaistvusest tulenevat madalat korruptsiooni, sest kus on vähem korruptsiooni, seal on parem majandus.”

President Ilvese sõnul on Eesti majanduse struktuur jäänud paljuski muutumatuks ning Eestil on oma tänase majandusstruktuuriga väga raske jõuda tõeliselt arenenud riikide hulka.

“Majanduse struktuur ei ole midagi seesugust, mida saaks üleöö ja käsukorras muuta. Selle taga on põhjalik ja mõtestatud pikaajaline töö, omaenda ja kogu maailma homsete vajadustega arvestamine,” kõneles riigipea. “Kindlasti tähendab see investeeringuid haridusse, teadusesse ja arendustegevusse. See võib tähendada ka vajadust muutuste järele mitte ainult investeeringutes, vaid ka üldisemates väärtushinnangutes.”

“Praegu ei ole aeg süüdistusteks või näpuga näitamiseks, ka mitte poliitikute ja ettevõtjate vahel, kes peaksid demokraatlikus ühiskonnas teineteisele ikka partnerid olema,” ütles president Ilves. “Omavahelised süüdistused ja võimalike valearvestuste pidev meenutamine ei vii Eestit edasi. Aga meie peame edasi liikuma. Pessimism, segadusse sattumine ja süüdlaste otsimine naelutaks meid paigale. See omakorda tähendaks kaotatud aega ja käestlastud võimalusi. Meil pole aega, et aega kaotada.”