IMF: Eesti elab šokid üle ka euroga liitudes
Pärast majanduskasvu ligi 20-protsendist vähenemist 2008.-2009. aastal ootame, et 2010. aastal toimub väike taastumine, seisis delegatsiooni tänases avalduses.
Sisenõudlus jääb siiski mõneks ajaks nõrgaks. Seega sõltuvad keskpika aja kasvuväljavaated nii majanduse võimest orienteeruda ümber ekspordile kui ka Eesti kaubanduspartnerite käekäigust. Järgmistel aastatel jääb inflatsioon madalale tasemele ja jooksevkonto ülejääki.
IMF-i hinnangul on Eestis kasutusel olev valuutakomitee süsteem avaliku ja erasektori meelekindla tegutsemise tulemusena üleilmsete finantsturgude survele äärmiselt hästi vastu pidanud. Majanduse senine paindlikkus viitab võimele kohaneda šokkidega ka siis, kui Eesti ühineb 2011. aastal euroalaga, nagu riik on endale eesmärgiks seadnud.
Tänu kõigi valitsusasutuste tähelepanuväärsetele pingutustele, eeskätt eelmise aasta lõpus, jäi 2009. aasta eelarve puudujääk märgatavalt alla Maastrichti kriteeriumis sätestatu. Osalt saavutati see tänu ühekordsetele eelarvemeetmetele ja potentsiaalselt tagasipööratavatele kulukärbetele.
Sellegipoolest on IMF arvamusel, et kuigi käesoleva aasta eelarve puudujääk on ilmselt suurem kui 2009. aastal, jääb see kulutuste range ohjamise jätkamisel ja majanduskasvu ootuspärasel taastumisel siiski alla 3 protsendi SKP-st.
Tulevikus on IMF-i hinnangul oluline tagada eelarvepoliitiline jätkusuutlikkus ka tingimustes, kus maksubaas kuivab kokku ja samas süveneb vajadus teha suuremaid kulutusi elanikkonna vananemise ning struktuurse tööpuuduse tõttu.
Pensioniea tõstmise plaan on IMF-i arvates igati tervitatav. Siiski tuleb teha täiendavaid pingutusi, et hoida eelarve puudujääk allpool kolme protsenti SKP-st 2011. aastal ja edaspidi ning lisaks veel saavutada tasakaal 2013. aastal, nagu on eesmärgiks seatud lähenemisprogrammis.
Võimalike sammude hulka kuuluvad maksubaasi laiendamine, struktuurireformid hariduse ja tervishoiu vallas ja kohalike omavalitsuste ümberstruktureerimine. Rakendamisel tekkivate viivituste ja väljavaadet ohustavate riskide tõttu peaks neid reforme hakkama ellu viima pigem varem kui hiljem.
Häid eelarvepoliitilisi tulemusi, mida on viimastel aastatel toetanud ka ühine soov liituda euroalaga, ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt. Kindlasti tuleb tugevdada eelarveasutusi, mis tähendab muu hulgas läbipaistvamat ja siduvamat keskpika aja eelarveraamistikku ning asjakohaste eelarvereeglite kehtestamist, leidis IMF.
23.-29. märtsini külastas Eestit Christoph Rosenbergi juhtimisel IMF-i delegatsioon, mis analüüsis koos Eesti võimuesindajatega riigi majanduse olukorda ning hindas poliitilisi, eeskätt eelarvega seonduvaid poliitilisi samme.
