Eestit külastas 12.-18. maini Christoph Rosenbergi juhtimisel Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon, mis analüüsis koostöös võimuesindajatega Eesti majanduse olukorda ning hindas poliitilisi samme. Delegatsiooni liikmed kohtusid president Ilvese, peaminister Ansipi, rahandusminister Padari, Eesti Panga president Lipstoki, teiste kõrgemate ametnike ning turuosalistega, teatas Eesti Panga pressiesindaja.

„Nagu teisigi riike, on üleilmne finantskriis Eestit tugevasti mõjutanud. Praeguse seisuga prognoosime, et Eesti majanduslangus on käesoleval aastal 13 protsenti ning kasv taastub kõige varem 2010. aasta lõpu poole. See sõltub osaliselt ka maailmamajanduse käekäigust," seisab Rosenbergi poolt visiidi lõpul tehtud avalduses. "Kiire kasvu aastail tekkinud tasakaalustamatus taandub jõudsalt: ootuste kohaselt vabanetakse jooksevkonto puudujäägist juba sel aastal ning inflatsioonimäär langeb alla Maastrichti kriteeriumiga kehtestatud taset. Nominaalpalk on pärast ülikiire kasvu aastaid hakanud alanema. Kuigi palgalangus on valulik, tugevdab see Eesti konkurentsivõimet ning näitab majanduse paindlikkust ja pühendumust fikseeritud vahetuskursile."

Valuutakomitee raames toimiv Eesti finantssüsteem on osutunud üleilmsete rahastamistingimuste halvenemisele vastupidavaks, leiab IMF. "Pankadel on märkimisväärsed likviidsuspuhvrid ning hiljuti sõlmisid Eesti Pank ja Rootsi keskpank ka ennetava kokkuleppe. Tihe lõimumine Põhjamaade emapankadega, mis on kriisile hästi vastu pidanud, tuleb kasuks nii finants- kui ka ettevõtlussektorile. Siiski peab praeguses ebakindlas keskkonnas rahavooge ja kapitali adekvaatsust hoolikalt jälgima."

IMFi hinnangul on nii 2009. kui ka järgnevate aastate suurim proovikivi on eelarve. "Viimasel kümnendil on järgitud mõistlikku eelarvepoliitikat, mis on soodustanud reservide kogunemist. Kuna järsk majanduslangus aga vähendab maksude laekumist, kahanevad varud nüüd kiiresti. Kulutused kasvavad ning 2007. ja 2008. aasta pensioni- ja palgatõus pole jätkusuutlik, eriti kuna majanduskasv on edaspidi tõenäoliselt aeglasem kui ELiga liitumisele järgnenud aastail." See nõuab IMFi Rosenbergi sõnul põhimõttelisi ümberkorraldusi eelarvekuludes ja -tuludes.

"Antud olukorras on ametivõimude eesmärk vähendada puudujääki alla kolme protsendi SKPst asjakohane," seisab avalduses. "See peegeldab nii alles jäänud reservide suurust kui ka ebakindlust tuleviku rahastamisvõimaluste suhtes, võttes arvesse hetkel valitsevaid turutingimusi. Lisaks aitab see Eestil täita tingimusi, mis on vajalikud euro kiireks kasutuselevõtuks – see on õigustatult ametivõimude üks peaeesmärke. Ennenägematu majanduslanguse olukorras on eelarvepuudujäägi langetamine sellisele tasemele juba 2009.-2010. aastal aga väga raske ülesanne. Kuna väljavaade on ebakindel, tuleks kaaluda kõiki võimalusi, nii kulude kui ka tulude poolel. Tähtis on tuvastada majanduskasvu takistavad meetmed, säilitada sotsiaalne kindlustunne ning pöördumatult mõjutada eelarvetasakaalu.”

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles kommentaariks IMFi Eesti visiidi kokkuvõttele, et Eesti majanduses on juba aset leidnud väga märkimisväärne kohandumine ning seda kinnitati ka IMFi delegatsioonile.

"Nagu me viimastel kuudel oleme korduvalt rõhutanud, on Eesti jooksevkonto ehk investeeringute ja säästude vahe praktiliselt tasakaalustunud. Eesti majanduse jooksvate kulude rahastamine on seega tagatud jooksvate tuludega," selgitas Ross.

Rossi hinnangul on sama oluline inflatsiooni kiire langus. "Euroopa Liiduga ühinemisele järgnenud hindade ja palkade hüppeline kasv on nüüdseks kindlalt möödas. Eesti hinnatase langeb sellel ja järgmisel aastal mõõdukalt. Nagu IMF rõhutab, on see vajalik majanduse tootlikkuse kasvu toetamiseks."

"Täna võime juba öelda, et Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised on oma käitumist ja ootusi eelmiste aastatega võrreldes põhjalikult muutnud ja erasektoris on kohandumine juba käimas," jätkas Ross. "Eesti firmad ja inimesed on astunud tõsiseid samme, et luua eeldused globaalsest kriisist ülesaamiseks ja kasvu taastumiseks. Seetõttu on neil õigus oodata, et riik ja finantssektor annavad oma panuse majanduse pikaajalise stabiilse kasvu toetamiseks.

"Kriis ei ole veel mõistagi möödas, kuigi viimasel kuul on maailmas räägitud stabiliseerumisest. Ka Eestis võib leida mõningaid selliseid märke – tööstustoodangu ja ekspordi kasvutempo langus on väiksem kui aasta alguses. Teenuste ekspordi kogumaht ei ole möödunud aasta sama ajaga võrreldes oluliselt langenud. Samuti on kindlustunde indikaatorid natuke paranenud," loetles keskpanga asepresident. "Tuleb siiski rõhutada, et selle ja järgmise aasta väljavaated on igal pool maailmas väga ebakindlad. Euroopa Liidu ja üksikute liikmesriikide reedel avaldatud kasvunumbrid väljendavad seda ilmekalt."

Keskpankuri sõnul on kodumaiste ja üleilmsete tegurite taustal peale turgude paindlikumaks muutmise tähtis roll ka finantssektori ja riigi meetmetel. "Eesti pangandussüsteemis on täiesti piisavalt kapitali ja likviidsust, et toetada ümberkorraldusi reaalmajanduses. Ka IMFi missiooni visiidi käigus läbi viidud analüüs kinnitas, et Eesti majanduse rahastamiseks ei pea võtma lühiajalist laenu, mis muudaks majanduse haavatavaks. Eestis tegutsevad pangad peavad mõistma, et majandust tuleb rahastada ka keerulisematel aegadel. Pankade laenuotsused peavad tuginema pikema perspektiivi soodsatele väljavaadetele."

"On selge, et praegu on põhieesmärk euro kasutuselevõtt ja jätkusuutlik riigirahandus," nentis Ross. "Eesti Pank on rõhutanud, et eelarve paisus eelmistel aastatel väga kiiresti, sealhulgas jooksvate kulude kasvu tõttu. Seetõttu tuleb eelkõige kohandada jooksvaid kulusid. Maksukoormuse edasine tõus praeguses majandusolukorras on siiski piiratud lahendus."

Eesti Panga seisukohalt pole eelarvepoliitika võtmeküsimus niivõrd euro kasutuselevõtt, kuivõrd jätkusuutliku riigirahanduse tagamine tulevastel aastatel. Pikemat kasvuvõimet silmas pidades oleks soovitav, et seda ei saavutataks ülemäärase maksukoormuse suurendamise teel.

"Lõpuks tahan esile tõsta seda, et majanduse struktuurimuutused on käimas ja erasektor on omalt poolt võtnud väga tõsiseid meetmeid," ütles Ross lõpetuseks. "Eelarvepoliitika ja finantssektor on nüüd lausa kohustatud omalt poolt hoidma ja toetama majanduse stabiliseerumise esimesi ilminguid. Ainult nii saab luua ja hoida usaldust Eesti majanduse kasvuväljavaadete suhtes ja kiirendada uutel investeeringutel põhineva kasvutsükli algust."