„Suurimaks riskiks peame palkade liiga kiiret kasvu,“ rääkis Dorsey Eesti siseprobleemidest. Ta lisas, et Eesti tööjõu maksumäärad on kõrged, eriti madalapalgaliste töötajate jaoks, ja see võib pärssida töölevõtmist.

Teiste riikide kogemusel saab väita, et maksukiilu vähendamine kahandaks tõenäoliselt struktuurset tööpuudust. Seetõttu peaks tõsiselt kaaluma madalapalgaliste töötajate maksukiilu vähendamist. Selle muudatuse mõju eelarvele saaks tasakaalustada maksureformidega (nt regressiivse loomuga maksusoodustuste kaotamise või varamaksu kehtestamisega), mis säilitavad eelarvepositsiooni eesmärgid. Maksukiilu vähendamine aitaks ohjata ka tööjõu ühikulu kasvu ja parandaks konkurentsivõimet.Dorsey sõnul tuleks ka tööjõudu koolitada vastavalt tööturu vajadustele.

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et palgakasv ja tööpuudus on suurimad makroküsimused. „Palgakasv on olnud väga kiire ja see on nominaalkasvus kajastunud. Meil on kõrval suur tööturg, mis meie tööjõu ära meelitab ja sellepärast on hästi raske kõikidel tasanditel palgatõusu vältida,“ märkis minister.

IMF juhib tähelepanu sellele, et tööjõuamaksud on Eesti majandusele koorem ja Ligi sõnul on madalapalgaliste maksukoormuse alandamine asjakohane. See puudutab tema sõnul nii tulu- kui ka käibemaksu. „Maksuerandid oleksid maksustruktuuri parandamiseks ressurss, mida saaks kasutada,“ lisas Ligi