Tööturupoliitika valdkonnas, võib kaaluda seadusjärgse pensioniea tõstmist, millega kaasneksid tegeliku pensionile siirdumise ea samaväärse suurenemise tagavad koolitusprogrammid, seisab IMF missiooni kokkuvõtvas avalduses.

Ühtlasi seisab avalduses, et majanduslikult perspektiivikad on ka naiste tööjõuturul osalemist ning suuremat võõrtööjõu kasutamist toetavad sammud.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pensioniea tõstmise küsimus, mille ees seisab terve Euroopa, mitte ainult Eesti. "Jätkusuutlikkus on probleem kõikjal," vastas ta Ärilehe küsimusele, kuidas ta IMFi soovitusse suhtub.

Sester lisas, et valitsuses tuleb jätkusuutlikkuse küsimus seoses pensionile mineku eaga kindlasti arutlusele.

Peaminister Taavi Rõivas ütles eelmisel nädalal IMFi esindajatega kohtudes, et rahvastiku vananemisega kaasnev töökäte vähenemine on probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas ning peab pöörama tähelepanu sellele, et inimesi ei tõrjutaks tööturult eemale.

"Muuhulgas tähendab see suhtumise muutmist ühiskonnas, et inimest ei diskrimineeritaks tööturul vanuse tõttu, vaid hinnatakse pikka töökogemust ja oskusi," märkis peaminister ning lisas, et ka elukestva õppe võimaluste parandamine aitab sellele märkimisväärselt kaasa.

Praegu on üldine kehtiv vanaduspensioniiga meestele on 63 aastat. Praegu kestab veel nn üleminekuaeg, mis tähendab, et naiste pensioniiga 63. eluaastast hakkab kehtima alates 2016. aastast.

Viis aastat tagasi võttis riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise, millega kehtestatakse vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast kohaldatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks.

Eesti majanduse kasvuvõime 3 protsenti aastas

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastane Eesti majanduspoliitikat hindav visiit keskendus tänavu Eesti majanduse kasvuvõimele. IMF-i hinnangul on Eesti majanduse kasvuvõime lähiaastatel suurusjärgus kuni 3 protsenti aastas ja see hinnang eeldab mitmete kasvu toetavate reformide elluviimist.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on ka keskpanga senised analüüsid näidanud, et Eestile on jõukohane pikaajaline majanduskasv 3-4% aastas. Viimastel aastatel on Eesti majanduskasvule kõige enam kaasa aidanud eratarbimine, mille taga on olnud madal inflatsioon ja kiire palgatõus.

Müller tõstis positiivsena esile, et hoolimata nõrgast välisnõudlusest ja Eesti kiirest palgatõusust on Eesti ettevõtted suutnud püsida konkurentsivõimelised.

Riigieelarve osas toonitas Müller eelarve tasakaalu viimise olulisust. IMF hindas, et lähiaastatel on oluline struktuurses tasakaalus riigieelarve. Ka keskpanga majandusprognoosi arvestades on tasakaalus riigieelarve võimalik ja ka vajalik. "Vajalik on tasakaalus eelarve seetõttu, et see on parim hoob valitsuse tööriistakastis, millega anda kindlust siin tegutsevatele ettevõtetele. Heitlikkust on väikeses ja väga avatud majandusega Eestis niigi piisavalt," selgitas Müller.

IMF leiab oma kokkuvõtvas avalduses ühtlasi, et Eesti majanduskasv peaks lähiaastatel kiirenema, kuid märgatava edu saavutamine elustandardi ühtlustamisel Lääne-Euroopaga nõuab tugevat keskendumist tootlikkuse kasvu suurendamisele.

Eesti majandus püsib IMFi hinnangul keerulisele väliskeskkonnale vaatamata kindlal põhjal ning majanduslikud ja institutsionaalsed põhinäitajad on head ning nende aluseks on turule orienteeritud ja distsiplineeritud poliitikat toetav laiapõhjaline konsensus.

Finatsinspektsioon õustub IMFi järeldustega

Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul on nad IMFi järeldustega Eesti finantssektori osas väga nõus, eriti nende järeldustega Eesti finantssektori kohta.

"Meie finantssektor on tugev ja heas seisus. Samas on ka tõsi see, et siinne finantsturg on väga kontsentreeritud ja Põhjamaadest sõltuv. Skandinaavias toimuvad arengud mõjutavad Eesti turgu otseselt, sest riskid siinsete krediidiasutuste emapankade tegevuskeskkonnas on suurenenud," leidis Kessler.

Finantsinspektsiooni hinnangul on piiriüleste riskide mõju minimeerimiseks äärmiselt oluline, et Eestis tegutsevad pangad hoiaksid jätkuvalt suuri kapitalipuhvreid, nagu nad on seda siiani teinud.

Esmaspäeval lõppes poolteist nädalat kestnud IMFi iga-aastane visiit, mille käigus IMF hindas Eesti majanduspoliitikat.