Hiina ja Venemaa vahel asuva riigi majandus kasvas aastatel 2011 kuni 2013 vähemalt kümme protsenti aastas. Investorid tormasid riiki, et saada tulu külluslikest loodusvaradest. 2016. aastal saabus majanduskriis, kuna valitsus kulutas rohkem kui teenis ja tooraineekspordist tuli vähem maksutulu.

Riigi päästmisel osalevad IMF, Aasia Arengupank, Maailmapank, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina. Märtsis saabub 580 miljonilise riigi garantiiga võlakirjade lunastustähtaeg. Mongoolia püüab vältida maksejõuetust. Hiina keskpank pikendab 15 miljardi jüaani ehk 2,19 miljardi dollarilist swapilimiiti. IMF annab umbes 440 miljonit dollarit kolme aastast laenu ja teised partnerid panevad kokku kolme miljardi dollarilise abi.

Pakett vajab märtsis IMFi nõukogu heakskiitu.

IMFi tiimijuht Koshy Mathai ütles, et Mongoolia peab hakkama ajama karmimat eelarvepoliitikat, kuna riigi lõtv eelarvepoliitika viis Mongoolia praeguste hädadeni ja suure võlakoormani. Päästepaketi tingimuste kohaselt viiakse läbi eelarvereform, säilitatakse ujuv valuutakurss ning karmistatakse pangandus- ja rahandusregulatsioone.

Mongoolia keskpanga juht Nadmid Bayartsaikhan ütles, et keskpank viib läbi sõltumatu pangandussektori uuringu, et leida finantsinstitutsioonide nõrkused ja uue regulatsiooni vajadus.

Päästepaketil on ka varjupool. Nimelt ei mõjuta see kuidagi riigi sotsiaalkulutusi.

Kui struktuursed reformid saavad paika, siis Mathai sõnul saab Mongoolia ehitada jätkusuutliku majanduskasvu kaevandussektori toel ning ka põllumajanduse ja turismi kasvu abil.

„Minu arvates on Mongoolia väljavaated päris head,” ütles ta.