Riigikogu maaelukomisjon arutas eile põllumajandusministeeriumi ettepanekut suunata maaelu mitmekesistamiseks mõeldud vahenditest üle jäänud raha põllumajandustootjatele. Täna arutelu jätkus.

Maaelu mitmekesistamise meetmes oli raha 59 miljonit krooni. Taotlusi laekus aga vaid 46 miljoni krooni eest. „Vähese taotlemise peamiseks põhjuseks oli põllumajandusministeeriumi määrus, millega kehtestatud nõuded olid nii karmid, et enamus taotlejatest ei kvalifitseerunud. Tähtaega pikendati küll kaks korda, aga rangete valikukriteeriumite tõttu jäi enamus ettevõtteid siiski ukse taha. Taotlemata raha tahab põllumajandusministeerium nüüd suunata põllumajandusinvesteeringuteks" ütles Sooäär.

Kuna ka juba esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on väga ranged, siis Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) hinnangul langeb kuni 8 miljoni krooni ulatuses vastu võetud taotlusi veel välja, mis teeb kokku üle kolmandiku ettenähtud summast. Ministeeriumi esindajad tunnistasid komisjoni istungil ise samuti tehtud vigu toetuste rakendamisel. Samas eiras ministeerium sotsiaalpartnerite ettepanekuid nõuete leevendamise kohta ja kinnitas soovi anda ülejäänud raha põllumajandustootjatele.

"Nõudeid tuleb leevendada ja taotlusvoor uuesti avada,” lausus Sooäär. "Eriti kummaline on ettevõtete hindamisel laenukoormust nõuda. Kui näiteks ettevõttel laenu pole või laenukoormus on alla 10% siis antakse taotluse hindamisel null punkti. Arvestades, kui raske on maaettevõtjatel üldse pangast laenu saada, on see veel üks kitsendav tegur.

Ümberjagamise põhjuseks väidab ministeerium olevat suurema nõudluse põllumajandusinvesteeringute järele. Samas on põllumajandustootjate taotluskriteeriumid palju leebemad. Nii võib näiteks põllumajandusettevõte investeeringutoetuse taotlemiseks olla kahjumis, maaelu mitmekesistamise toetust taotlev väikeettevõte aga mitte. Sellega rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi. Pealegi toetatakse põllumajandustootjaid igal aastal sadade miljonite kroonidega, nii pindalatoetuste, kui muude toetuste alt."