"Kindlasti ei ole ka mina seda usku, et linnal peaks nö munitsipaalpank olema. See tundub mulle väga keeruline konstruktsioon olema. Aga kui need otsused ja kapitali sissemaksed on juba tehtud- ja seda mitte ju ainult Tallinna linna, vaid teiste osanike poolt - ja Eesti Ühistupank on loodud, siis peaks seda nüüd edasi arendama," rääkis Jan Andresoo.

Inbanki juht ei näinud ka suurt probleemi selles, et Ühistupank pole siiani finantsinspektsioonilt (FI) tegevusluba saanud ja selle üle vaieldakse kohtus. Niisamuti hoidus ta hindamast, kuidas võiks finantsinspektsioon võimalikku tehingusse suhtuda, kuivõrd üle 10% osaluse ostuks-müügiks on vaja just FI luba ning panga ja järelevalveasutuse suhted ei ole kiita. "Siin on nii palju hinnanguid, mille andmiseks mul puudub igasugune alus. Me ei ole aga seda kuskil öelnud, et me kogu enda osalust Ühistupangale pakume. Näiteks saaks Ühistupank osta 9,9% osaluse nii, et see luba ei vaja."

Poliitilist riski pole

Andresoo sõnul poleks aga Ühistupanga väikeosalus tugeva omaniku ja tugeva juhtimisega Coop pangas üldse halb kombinatsioon. "Kui proovida nüüd mõelda nii, et jätta kogu poliitiline müra välja, siis see oleks väga hea variant. Esiteks on Tallinn omavalitsusena väga tugev majandussubjekt, kes saaks investeerides oma ideid ellu viia ning linnakodanikule kõige mõistlikumalt tagasi anda, nii tootearenduse kui investeeringu tagasiteenimise mõistes. Teiseks väikeosalus ei anna Coop pangas suurt juhtimisvõimalust, seega sel [väikeosalusel] puudub poliitilise riski imbumine juhtimissüsteemi."

Andresoo sõnul tahab Inbank oma osalusest Coopis loobuda eelkõige enda strateegiast lähtuvalt, milleks on Inbanki jõulisem rahvusvahelisele turule minek. "Kui mõtleme ka börsile minekust, siis investorile võib see tunduda segadusttekitav, et oleme Inbank, aga oleme ka Coop pangas jne. Pealegi oleme alati rõhutanud, et oleme Coopis finantsinvestorid.