"Ulatusliku analüüsi järel otsustasime, et meil ei ole enam vajadust JPMorgani teenuste järele võlakirjade kauplejana ja sihtpangana," ütles Indoneesia rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Suahasil Nazara Reutersile. Nn sihtpangad on need välismaised pangad, mille kaudu liigub Indoneesia riigi raha.

Novembris langetas JPMorgani analüüsiosakond Indoneesia riigi investeerimishinnangu tasemelt "ülekaalukas" tasemele "alakaalukas", märkides ära Donald Trumpi presidendiks asumisega seotud suured riskid arenevate majanduste turgudel. Panga teatel oli Brasiilia ja Indoneesia investeerimissoovituste kärbe vaid taktikaline käik vastuseks Trumpi presidendiksvalimisele ning mõlema riigi majandustelt oodatakse alanud aastal siiski kasvu jätkumist.

Indoneesia on aga kuri, sest Brasiilia, kes on enam-vähem samas seisus, sai JPMorgani analüütikutelt neutraalse hinnangu - ehk parema kui Indoneesia.

"Me palusime neil täpsustada oma hinnangut. Nad tegid seda, aga meie arvates pole nende argumendid pädevad. Asi ei ole selles, et me arvaks, et me oleme suurepärased, vaid me võrdleme ennast teiste majandustega," ütles Nazara.

Indoneesia riigifinantseerimise ja riskijuhtimise juht Robert Pakpahan ütles Reutersi teatel ajakirjanikele, et sanktsioonid JPMorgani vastu kehtivad "kuni me vastupidist ütleme". JPMorgani teatel läbirääkimised Indoneesia ametnikega käivad.