Tarandi ettepanekus ei ole iseenesest midagi uut. Sotsialistlikuma maailmavaate esindajad on ka varem selliste ettepanekutega lagedale tulnud. Tarand ei põhjendanud oma seisukohta kuigivõrd, öeldes vaid, et kui tulumaksust - see on dividendidele praegu 25 protsendi ringis - ei piisa, siis võiks dividendid ka sotsiaalmaksuga maksustada.

Äripäev leidis oma juhtkirjas juba 2,5 aastat tagasi, et enesele palga maksmine dividendina, et hoida kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest, tuleb lahendada seadusemuudatusega, mis selle võimaluse kasutamise välistab. Lahenduseks oleks ükskõik missuguse tulu, sealhulgas dividenditulu maksustamine sotsiaalmaksuga kuni 20 000 euroni aastas koos sotsiaalmaksu lae kehtestamisega. Selle piiri pakkus välja vandeadvokaat Aku Sorainen.

Sorainen ise on juba aastaid juhtinud kõige rohkem dividende võtvate advokaatide edetabelit.

Oponendid ei taha aga dividendide maksustamisest kuuldagi. Suurettevõtja Jüri Käo ei ole kunagi dividendide sotsiaalmaksustamist pidanud mõistlikuks mõtteks, sest aktsia ju arsti juures ei käi, kehtiv süsteem on aga lihtne ja selge.

"Aktsia ju ravikindlustuse teenust ei tarbi, ta ei käi ju arsti juures. Võime bensiiniliitrile ka siis ravikindlustuse peale panna - hukkunud ja avariid jne," rääkis Käo 2012. aastal Äripäeva konverentsil Äriplaan.

Sama meelt on olnud ka vandeadvokaat Leon Glikman. Glikmani sõnul peletaks dividendide sotsiaalmaksustamine eemale välisinvestoreid ja mõjuks majandusele hävitavalt. Liiatigi ei oma dividenditulu Glikmani sõnul midagi ühist töösuhtega. Seetõttu ei saa seda maksustada tervisekindlustuse ega sotsiaalmaksuga.

"Aktsia või osa, mis annab õiguse dividendile, pole raviteenust kasutav töötaja. Näiteks võib dividenditulu saada ka juriidiline isik. Juhul, kui dividenditulu maksustataks sotsiaalmaksuga, kaoks Eestis igasugune huvi ettevõtlusega tegelda," on ta aastaid tagasi Äripäevale rääkinud.

Glikman lisas toona, et meie ettevõtjad maksavad niikuinii Euroopa Liidu ja ehk isegi maailma kõige kõrgemat tööandja sotsiaalmaksu.