29. novembril Kopenhaagenis toimunud iga-aastasel Euroopa pensionifondide konkursil IPE Awards nimetas ajakiri IPE Swedbanki kasvustrateegiaga pensionifondi K3 parimaks Kesk- ja Ida-Euroopas.

„Kümneid riike ja paljusid pensionifonde hõlmavas kategoorias esikoha saavutamine on erakordselt suur tunnustus ning on hea meel, et see auhind tuli just Eestisse. Kindlasti on selle taga meie viimaste aastate pingutus - oleme loonud alates 2009. aastast koostöös Stockholmis paikneva Swedbank Roburiga tugeva rahvusvahelise investeeringute juhtimise meeskonna ning uuendanud kriisi õppetundidest lähtudes oluliselt meie pensionifondide investeerimisstrateegiat,“ kommenteeris üritusel auhinda vastu võtmas käinud Swedbanki pensionifondide fondijuht Katrin Rahe.

Nimekate pensionivaldkonna arvamusliidrite hinnangu kohaselt on alates 2007. aastast vähenenud investeerimisel majanduskeskkonna ning suurenenud poliitiliste otsuste tähtsus, mistõttu on pikaajaline investeerimine märgatavalt keerulisemaks muutunud.

„Üldiste pensionimaailma trendide vaatest on Swedbanki pensionifondid neis tehtud muudatustega õigel teel, kohanemaks uue normaalsusega. Meie pikaajaline investeerimisstrateegia oli kindlasti üks K3 fondi võitu toetav põhjus,“ sõnas Rahe.

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Loit Linnupõld näitas oktoobri keskel pensioniteemalisel pressiüritusel slaidi, mille alusel on nende arvestuse põhjal seesama auhinnatud Swedbanki K3 fondi tootlus suutnud viimase kümne aasta jooksul inflatsiooni ületada ja pensionifondi omanikele reaaltootlust pakkuda.

Ajakirjanikele tutvustatud slaid tõi välja, et Swedbank Pensionifond K3ga liitunud nn. mudelkliendi väärtpaberi porftell on kasvanud praeguseks 4224 euroni ning see on kümme protsenti enam sissemakstud summadest, mida on pank inflatsiooniga juba korrigeerinud (3850 eurot).

Äripäeva börsitoimetuse juhataja Raivo Sormunen, kes on aastaid Eestis tegutsevate pensionifondide tootluse kohta regulaarselt tabelit koostanud, ütleb, et 2002. aasta kevadel II sambaga liitunud ja Eesti keskmist palka teeninud pensionikogujad on teinud fondi reaalselt (ilma inflatsiooniga korrigeerimata) sissemakseid kümne aasta jooksul 3996 eurot ning pank on need summad praeguseks kasvatanud 4466 euroni ehk 12 protsendi võrra.

"Ehk praktiliselt täpselt sama tulemus, millega Swedbank välja tuli. See on aga inflatsiooni arvestamata ning siin on väga suur vahe sees," rõhutab Sormunen.

Alates II samba pensionifondide loomisest 2002. aasta suvel on statistikaameti poolt arvestatav tarbijahinnaindeks tõusnud 65,2%.

"Arvestades, et pensionifondi on toimunud sissemaksed kümne aasta jooksul igakuiselt, peaks fondiportfelli maht olema praeguseks umbes 20-25% suurem sissemakstud summadest, et reaaltootlus poleks negatiivne," selgitab börsitoimetuse juht.