"Keskmise palga lõksu ohver tervikuna on Eesti majandus, mille teekond rahvusvahelise väärtusahela järgmistele astmetele kulgeb vaevaliselt," kirjutab Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik.

"Eesti püsimist odava allhankemaa staatuses kirjeldab tabavalt Eesti
Tööandjate Keskliidu viimane manifest: „Vaeste riikide hulgast oleme ära spurtinud, aga enne rikastele järele jõudmist on hoog raugenud /.../ Odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska (ETK 2014).Inimarengu aruandest tuleneb, et Eesti majanduse suhteliselt madal positsioon rahvusvahelises väärtusahelas on jäänud viimase kümnendi jooksul laias laastus samaks. Majandusstruktuuri muutused pole tootlikkust loodetud ulatuses kasvatanud, pärssides koos sellega ka võimalusi lahendada riigisiseseid sotsiaalseid probleeme."

Selle aasta Inimarengu aruande põhilisi tunnussõnu on lõksu metafoor - keskmise palga lõks, heaoluriigi lõks, klaaslae lõks, vaesuse lõks,kõrghariduse lõks, rutiinide lõks jne. Mitmed kirjeldatud lõksud tõstavad esiplaanile Eesti seesmiste protsesside sõltuvuse rahvusvahelisest ja üha enam globaliseeruvast väliskeskkonnast.