Inimesed ei julge Kärdlasse lennata: lennuki täituvus oli märtsis üliväike

Märtsikuus jäi Transaviabaltikal ilmastiku tõttu Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal teenindamata kuus lendu. Ärajäänud lendude tõttu teenindati Kärdla suunal vaid 474 reisijat, mis tegi sel suunal lennuki keskmiseks täituvuseks 26%.

„Märtsikuu heitlikke ilmastikuolusid silmas pidades oli meie jaoks tõeline väljakutse lennata Kärdlasse, kus on lennujaamale teadupoolest kehtestatud maandumiseks oluliselt rangemad miinimumnõuded kui Kuressaares,“ rääkis lennuettevõtte esindaja Rene Must ja viitas asjaolule, et Kärdla lennuväljal puudub täppismaandumise seade (ILS).

Nii Tallinn-Kärdla-Tallinn kui Tallinn-Kuressaare-Tallinn suunal oli planeeritud 54 lendu. Hiiumaa suunal teostus planeeritud lendudest ärajäänud reiside tõttu 48. „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lendude teenindamine toimus tavapäraselt heas rütmis,“ lausus Must ja lisas, et ilmastikuoludest ärajäävaid lende sellel suunal ei tule lennuettevõttel ette.

Seni kuni Kärdla lennuväljale, sarnaselt Kuressaare lennuväljaga täppismaandumise seadet ei paigaldata, lennuettevõtte esindaja reisijates usalduse kasvu lendude toimumisele Kärdla suunal ei näe.

„Ilmselgelt ei saa kindlustundega soetada endale lennupiletit kui ilmastikuolud on heitlikud. Seetõttu tehaksegi valik oluliselt ajakulukamale viisile mandrile jõudmiseks, sest olgugi, et reis kestab kauem, see vähemalt toimub,“ tõdeb Must seadeldisest tingitud mõjusid nii reisijatele kui lennuettevõttele.

Tallinn-Kuressaare-Tallinn liinil oli märtsis 1166 reisijat, mis tegi sellel suunal lennuki keskmiseks täituvuseks 58%. Transaviabaltika esindaja tõi siinjuures lisainfona välja, et nii Saare kui Hiiu maavalitsused on kinnitanud suursaarte ja mandrivahelistele lendudule ka suvise lennugraafiku, mis toob endaga hulganisti lisalende.